Huawei asepresident: Eesti võiks tunda ohtu hoopis USA poolt

Mika Lauhde

FOTO: Aivar Pau

Mitte ühegi riigi sidetehnoloogia tootjal pole mingisugust ligipääsu kasutajate andmetele, küll aga tasuks Euroopal saavutada sõltumatus USA pakutavatest andmete krüpteerimislahendustest, ütles Huawei asepresident Mika Lauhde Postimehele.

Huaweis küberturvalisuse ja andmeprivaatsuse eest vastutava Lauhde sõnul on 5G-ajastul vähemalt 95 protsenti kogu mobiilside liiklusest krüpteeritud. «Seetõttu peaksime endalt küsima – kui kogu liiklus on krüpteeritud, siis millist kahju võib tekkida, kui midagi peakski kuskilt välja lekkima? Vastus on, et mingisugust kahju ei saa tekkida,» ütles Lauhde.

Tema sõnul võiks aga hoopis küsida: hmm, kelle käes on krüpteeringute võtmed?

«Vastus on, et võtmed ja krüpteeringud on loonud USA ettevõtted ja neid kontrollib USA valitsus. Ärge pöörduge Huawei poole, meil pole sellega mingisugust pistmist! Pöörduge USA poole, kuna võtmed on seal. Küsige, kuidas andmed on hoitud. Meie pakume vaid liiklust, meil pole mingisugust pistmist võtmete haldamisega, me ei saaks mitte kuidagi varastada tuumikvõrgus olevaid andmeid!» ütles Lauhde.

Huawei asepresidendi sõnul võiksidki Euroopa riigid muretseda hoopis selle pärast, millal hakkab Euroopa kasutama Euroopas kohapeal loodud võtmeid ja krüpteeringut.

«Euroopa vajab oma digitaalset iseseisvust,» leidis Lauhde.  

Mika Lauhde.

FOTO: Aivar Pau

Tema sõnul pole mingisugust mõtet isegi sellel, kui välistada ühe või teise tootja võrguseadmeid sõjaväebaaside lähedal.

«Kui ma istun Soomes ja teen Google’i otsingut iseenda nimega – kus asuvad serverid, mis annavad mulle vastuse? Vastus on, et need ei ole Soomes. Andmepäring koos IP-paketiga saadetakse Soomest välja, see liigub läbi kogu Euroopa ja maandub loodetavasti ühes Rootsi andmekeskuses. Mina ei saa kontrollida IP-pakette. Kui USA ütleb, et ta ei taha Huaweid oma sõjaväebaaside lähistele, kas ta loodab siis, et kõik andmed liiguvad ainult läbi Nokia või Ericssoni seadmete? See ei ole lihtsalt võimalik. Kui IP-pakett on välja saadetud, siis ei saa saatja enam kuidagi kontrollida, kuhu see liigub – see võib teha seitse tiiru ümber maailma ja maanduda su naabri meilboksis,» sõnas Lauhde.

Ta kordas, et keegi ei saa kontrollida internetti – andmed ise tuleb otsast lõpuni turvaliselt krüpteerida.

Täpselt samasse kategooriasse liigitas ta mitmel pool kõlanud soovi, et Euroopas võiks kasutada vaid Euroopas toodetud sidetehnikat, kuna nii Ericsson, Nokia kui ka Cisco toodavad oma seadmeid tegelikult Hiinas. «Täpselt samamoodi toodetakse samadel Foxconni liinidel Hiinas Huawei, Samsungi ja Apple’i mobiile,» märkis ta.

Mis puudutab poleemikat tekitanud Hiina seadusi, mis nõuavad tehnoloogiaettevõtetelt koostööd Hiina valitsusega, siis vastas Lauhde, et tegelikult on kõik julgeolekuseadused kogu maailmas päris sarnased.

«Kui vaadata Hiina julgeolekuseadusi, siis on need tegelikult copy-paste Euroopa riikide omadest,» kinnitas ta. «Hiinas on tegelikult seitse seadust, mis ütlevad, kuidas ettevõtted ja kodanikud peavad jagama infot Hiina valitsusega. Terrorismivastane seadus märgib seejuures täpsemalt, et infot peavad julgeolekuasutustega jagama mobiilioperaatorid, mitte aga tehnoloogia tootjad. Huaweid ei puuduta see seadus mitte kuidagi!»

Ta lisas, et maailmas on mobiilioperaatorid ehitanud oma võrke juba viimased 30 aastat ja need sisaldavad 2G-, 3G- ja 4G-tehnoloogiat – seejuures on paljude juba loodud tuumikvõrkude osaks Huawei tehnoloogia. «See ei kao sealt kuskile, see jääb sinna,» märkis Lauhde.

Lauhde lisas, et väikeriikidel pole endal päris kindlasti võimekust hakata kontrollima lähtetehnoloogia aluskoodide turvalisust, seega peaksid Euroopa riigid koostööd tegema ning just sel eesmärgil on Huawei avanud Brüsselis oma küberturvalisuse keskuse.

Eestis on vastuvõtmisel valitsuse määrus, mis annab õiguse sidetehnoloogia kasutamise valikus kaasa rääkida tehnilise järelevalve ameti kõrval ka julgeolekuasutustel. 

Postimees kohtus Mika Lauhdega Brüsselis, sõidukulud sinna kattis Huawei.

Tagasi üles