Euroopa kriisikollete e-residendid asutavad Eestisse hooga ettevõtteid

E-residentsuse programmi juht Ott Vatter.

FOTO: EAS

E-residentsuse programmi juhi Ott Vatteri sõnul on viimastel nädalatel Eesti ettevõtteid loonud just need e-residendid, kes elavad Euroopa peamistes kriisikolletes Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal. 

Eesti e-residentsust taotlevate inimeste arv on Covid-19 pandeemia tulemusena veidi vähenenud, kuid e-residentide tahe Eesti ettevõtteid luua kasvanud. Käesoleva aasta esimeses kvartalis registreerisid e-residendid ligi 1050 uut Eesti ettevõtet, mis on programmi ajaloo esimese kvartali rekord.

E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul on e-residentsuse programm paljudele e-residentidest väikeettevõtjatele kriisiperioodil hädavajalik, sest pakub paindlikkust.

«Meie hiljutine küsitlus näitas, et e-residendid hindavad kõrgelt võimalust kasutada turvalisi Eesti e-teenuseid asukohast sõltumatult. Täna, mil paljudes maailma riikides kehtib eriolukord, on meie unikaalsed e-teenused ja nende kvaliteet ettevõtjate jaoks eriti olulised. Eesti on üks arenenumaid digiühiskondi maailmas ja usaldus e-residentsuse programmi vastu on suur,» ütleb Vatter.

E-residentsuse programm pakkus esimesena maailmas mitteresidentidele võimalust luua ja juhtida ettevõtet kaugteel. «Digitaalne jätkusuutlikkus, mida programm e-residentidele pakub, on praeguses keerulises ja ettenägematu arenguga kriisis oluline konkurentsieelis,» rõhutab Vatter.

Ta lisab, et ülemaailmselt otsib suur hulk ettevõtjaid alternatiivseid võimalusi firma käigus hoidmiseks. Osa neist näeb päästerõngast just e-residentsuses. Viimastel nädalatel on tavapärasest enam Eesti ettevõtteid loonud just need e-residendid, kes elavad Euroopa peamistes kriisikolletes Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal. «E-residentsuse programm on üks võimalustest, kuidas Eesti saab ulatada abikäe hätta sattunud ettevõtjatele nii Euroopas kui mujal maailmas,» sõnab Vatter.

Statistika näitab, et käesoleva aasta algusest on e-residentide ettevõtted muutunud aktiivsemaks. Kui 2019. aasta esimeses kvartalis kasvas aktiivsete ehk Eestisse makse tasuvate e-residentide ettevõtete hulk 102 võrra, siis tänavu on vastav number 156. «Covid-19 kriis sunnib ettevõtjaid kiiresti muutuvate tingimustega kohanema. Selle võtmeks on infotehnoloogiline võimekus ja Eesti e-teenuste kvaliteet on rahvusvaheliselt hinnatud,» selgitab Vatter.

E-residentsuse programm aitab raske olukorraga paremini hakkama saada ka Eesti riigil, kohalikel elanikel ja ettevõtjatel. E-residentide loodud Eesti ettevõtted tasuvad riigieelarvesse makse ja loovad siia töökohti. Lisaks saavad e-residentide firmade toel jõudsalt kasvada ja uusi töötajaid palgata neid teenindavad Eesti ettevõtted.

«E-residendid on oluline ja stabiilne kliendigrupp paljude Eesti ettevõtete jaoks. E-residente teenindavad ettevõtted toovad Eesti riigile miljoneid eurosid maksutulu, mis leiavad kasutust näiteks hariduses, meditsiinis ja sotsiaalhoolekandes,» kirjeldab Vatter.

Nõudlus e-teenuste järele on kogu maailmas hüppeliselt kasvanud ja Eesti e-teenused saavad rahvusvaheliselt suurt tähelepanu.

«Olukorras, kus nõudlus kasvab kiiresti, on Eestis arendatud uusi teenuseid, millel on suur rahvusvaheline potentsiaal,» ütleb Vatter. Ta lisab, et kõik Eesti ettevõtted, kes on huvitatud e-residentidele teenuste pakkumisest, võiksid programmi meeskonnaga ühendust võtta.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 68 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 13 000 ettevõtet.

Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu üle 35 miljonit euro. 

Tagasi üles