Koroonaäpid: kellel need on ja kuidas need töötavad

Robert-Koch-Instituti nn koroonaäpp, mis töötab nutikellaga ning monitoorib inimese tervislikku seisundit.

FOTO: APF/ScanPix

Mitu riiki on oma koroonaäpi juba loonud. Tehnikalt loodetakse abi viiruse leviku peatamisel, andmekaitsjad kardavad aga, et inimesed annavad järsku riigile liiga palju andmeid käest ära.

Selgub, et lahendusi on omajagu, aga mõned neist toovad kaasa hirmu totalitaarse jälitusühiskonna ees. Möödunud nädalal saadi Euroopa Liidus kokkuleppele, et kui liikmesriigid koroonaäpi teevad, peab andmete salvestamine toimuma detsentraalselt ehk andmed salvestatakse äpi kasutaja seadmesse, mitte ühisesse pilve, mida siis riik jälgida saaks. Samuti on oma alusrakendused valmis saanud koroonakriisis käed löönud Apple ja Google, kes pakuvad platvormi, millele soovijad oma koroonaäpid ehitada võivad.

Samuti on praegu räägitud läänemaailmas eelkõige vabatahtlikust äpist: see tähendab, et nii koroonahaiged kui ka terved inimesed võivad seda kasutada, kuid ei pea, ning kõik võivad äpi kasutamisest soovi korral loobuda.

Suurbritannia teatas, et on juba paari nädala jooksul valmis äppi kasutama asuma, kuid otsustas valida andmete tsentraalse salvestamise. Euroopa riikidest on kohustuslik äpp teadaolevalt Poolal – politico.eu teatel pidid seal välisreisilt naasnud äpi kohustuslikus korras alla laadima. Tagesschau andmetel kasutavad mingil kujul koroonaäppe ka Itaalia, Austria, Hispaania, Tšehhi ja Slovakkia.

Hongkongis on juba märtsi teisest poolest töös koroonaäpp TraceThat. Äpid on olemas ka Indial, Hiinal ja Lõuna-Koreal. Austraalias hakkas pühapäeval tööle COVIDsafe äpp. Saksamaa teatas, et laseb enda äpi ehitada Telekomil ja SAPil.

Kuidas äpp töötab?

Sisuliselt on kolme sorti koroonaäppe. Esiteks: karantiiniäpid, mis annavad võimudele teada, kui viiruskahtlusega inimene karantiini murrab. Teiseks: vabatahtlikud äpid, mille puhul inimene rohkemal või vähemal määral iseennast monitoorib. Kolmandaks – ja sellest tehakse kõige enam juttu, kui koroonaäppidest räägitakse: nn jälgimisäpid. Viimaste tööpõhimõte on üldistatult järgmine:

Äpid töötavad bluetooth'iga ning praktikas peaks see välja nägema järgmiselt: kokku saavad inimene 1 ja 2. Mõlemad on alla laadinud koroonaäpi. Mõlema inimese telefonid vahetavad tänu bluetooth'ile kogu aeg anonümiseeritud, aga ainult antud telefonile iseloomulikku võtit. Kui nüüd paari päeva pärast juhtub, et inimene 2 käis koroonatesti tegemas ja osutus positiivseks, siis võib ta vabatahtlikkuse alusel oma positiivsest proovist riiklikule äpile teada anda. Seejärel laeb tema telefon üles viimase 14 päeva jagu anonüümseid võtmeid kõikide telefonide kohta, keda ta sel perioodil kohtas. Inimene 1 uuendab kogu aeg äpi andmeid. Nüüd tuleb talle sõnum: sa oled kohtunud viirusekandjaga.

Financial Times nentis, et praegu on veel paar ebaselget detaili, kuidas kõik see tööle peaks hakkama: nimelt ei teata veel, kui pikk peab olema kohtumise ajavahemik selleks, et teine inimene saaks teadaande: oled kohtunud nakkusohtliku inimesega. Teine küsimus on tehniline: selleks, et äpist kasu oleks, peab äpp kogu aeg tagaplaanil töötama, see aga neelab palju akumahtu. Austraalias, kus sedasorti rakendust juba kasutatakse, mindi seda teed, et inimestele saadetakse iga teatud aja tagant meeldetuletus telefoni, et nad oma andmeid uuendaksid.

Äpid töötavad bluetooth'iga, see tähendab, et reeglina ei tohiks kasutada inimese asukohandmeid, vaid mõõdetakse antud juhul telefonivahelisi kaugusi. Kui kauge maa tagant mõõdetakse, on veel ebaselge, aga teoreetiliselt ulatub signaal kuni 100 meetri kaugusele, kirjutab Financial Times.

Suurbritannia koroonaäpp hakkab kasutama värvikoodi: inimene saab oma tervislikku seisukorda puudutavad andmed üles laadida ja kui ta ennast lihtsalt halvasti tunneb, siis saavad temaga kohtunud inimesed nn kollase koodi. Kui peaks selguma, et tegu on koroonaviirusse nakatunud inimesega, tuleb nn punane alert ning selle saanud inimesed peaksid kohe kahenädalasse karantiini suunduma, kirjutab The Telegraph.

Riiklike äppide kriitikud muretsevad selle tõttu, mis andmeid täpselt ikkagi kogutakse, kuhu need jõuavad ja kui kauaks need salvestatakse. Näiteks Poola äpi puhul ei meeldinud politico.eu sõnul kasutajatele see, et nende andmeid salvestavad võimud veel järgmised 6 aastat.

Ettevõtted näevad head võimalust töötajate jälgimiseks

Samal ajal, kui Google‘i ja Apple‘i platvormidele äppide ehitamine käib täie hooga, on mitmed ettevõtted teist teed läinud.

Firmad nagu PricewaterhouseCoopers on öelnud Financial Timesile, et on loomas oma kohustuslikku koroonarakendust töötajatele. USA tehnoloogiaettevõte Locix kinnitas, et nende loodav rakendus paneb sentimeetri pealt paika töötaja asukoha. Rakendus võimaldab tööandjal öelda, kus töötaja oli, kellega ja kui kaua. Põhjenduseks tuuakse, et kui ühel töötajal avastatakse koroona, saab firma kohe vaadata, kus ja kellega kontaktis on olnud.

Ettevõtte Microshare arvates ei tohiks koroonaäppide loomisel piirduda telefoniäppidega – nende hinnangul tasuks hoopis panna odav bluetooth'i-rakendus töötajate rinnasiltide, kontorivõtmete või muu seadme sisse, sest koroonaäpid on vabatahtlikud, siis need lahendused oleksid kohustuslikud, rääkisid ettevõtted Financial Timesile.

Kuigi ettevõtted räägivad koroonaga võitlemisest, on ebaselge, kui kaua töötajad neid kohustuslikke rakendusi kandma peaks. Need annavad ettevõttele võimaluse jälitada töötaja tegemisi ka pärast tööpäeva lõppu. Seda, mis nendest andmetest hiljem saab, Financial Timesist ei selgunud.

Koroonaviiruse puhangu levikuga kaasnes ettevõtete suur huvi tarkvara vastu, millega kodukontoris töötajaid jälitada saaks. Nii kirjutas Telegraph juba märtsi lõpus, kuidas vastavaid lahendusi pakkuvatel ettevõtetel hästi läheb. Levinud on näiteks rakendused, millega tööandja teatud intervallide tagant töötaja arvutiekraani salvestab ja niimoodi teada saab, mida töötaja teeb.

Tagasi üles