Viiruse levik tõi kaasa hüppe kriminaalide töös

Küberkurjategija Foto: Sander Ilvest / Postimees

Küberkurjategijatel tulid koroonaviiruse leviku tõttu kätte kiired ajad, teatab Europol.

Enim õitses märtsis-aprillis küberkuritegevus, seisab värskes Europoli raportis. Tõsi, aprilli lõpuks hakkas kuritegude laine järele andma, aga kuni sinnamaani oli Euroopa väidetavalt tavapärasest suurema küberrünnakute, desinfektsioonivahendite ja kaitsemaskide pettuse ja küberkelmuste laine all.

Europol nentis, et kurjategijad kasutasid üldist paanikat ära ning muutusid küberruumis julgemaks: näiteks küberrünnakutes, mille eesmärk oli lunaraha saada, ei oodatud – nii nagu varasemalt – arvuti lunavaraga nakatamise ja selle aktiveerimiseks „sobivat“ hetke, vaid rünnaku ja nõudmiste esitamise vahe muutus lühemaks. Samuti oli märgata suuremat pettuste lainet: inimesed püsisid rohkem kodus ja arvuti ees ning ebakindlus muutis nad haavatavamaks.

Europol peab tõenäoliseks, et «edukalt» sooritatud küberrünnakud pandi toime nende kurjategijate poolt, kes olid juba enne viiruse levikut aktiivsed tegutsejad. Pandeemia levikuga kasvas aga oportunistide arv, kelle tehnilisi oskusi pidas Europol puudulikuks.

Euroopa Komisjonide siseasjade juht Ylva Johansson nentis Financial Timesile, et puudulik koostöö Euroopa Liidu riikide vahel takistab organiseeritud kuritegevusega võitlemist – tihti hakkad ühes riigis väikest kuritegu uurima, aga jõuad selle kaudu suure, üle-euroopalise grupeeringuni. Teisalt polnud Johansson rahul sellega, et juba enne kriisi «sörkisid võimud kurjategijatel sabas».

Tähelepanu, pangad!

Üks valdkond, mille pärast Europol oma raportis südant valutas, oli pangandus: kui peale viimast finantskriisi 2008.–2009. aastal võeti vastu rahapesu tõkestamise seadused, siis võimud kardavad, et tõeline test neile reegitele on just nüüd. Kuritegelikud organisatsioonid on Europoli hinnangul varmad segaseid aegu ära kasutama, et kuritegelikku kasumit kiirelt pesta või teistesse, väiksema riskiga riikidesse peita.

Samuti kardetakse, et kui praegune koroonakriis tõelise majanduskriisi kaasa toob, saavad kannatada ka kinnisvara hinnad. Odav kinnisvara tõmbab aga ligi kurjategijatest investoreid, kes hea meelega kuritegelikku kapitali majadesse-korteritesse paigutavad.

Samal ajal kui internetikuritegevus õitseb, on «traditsioonilisemat» rahapesu harrastavad kriminaalid hädas: terve rida populaarseid rahapesukohti nagu restoranid, kasiinod ja massaažisalongid, kus on võimalik sularahaga arvedalda, on löögi all. «On ebaselge, milliseid rahapesu meetodeid nende asemel tulevikus rakendatakse,» arutles raport.