Täna lõigatakse bitcoin'i kaevurite tasud pooleks

Bitcoini kaevandamine - sümbolpilt Foto: Reuters/ScanPix

Täna eeldatavasti aset leidev kolmas bitcoin halving on krüptorahade austajates suurt elevust tekitanud.

Sisuliselt tähendab bitcoin halving – nn bitcoin'i poolitamine – et krüptokaevurid saavad uue plokiahela ploki loomise eest poole väiksema tasu bitcoin'idena kätte.

Niinimetatud krüptokaevurid kasutavad oma arvutite võimsust keeruliste matemaatiliste tehete tegemiseks ning tehingute õigsuse kinnitamiseks, kui tehted valmis, kinnitatakse oma tehe plokiahela külge. Üksikutest lülidest tulebki kokku bitcoin. Selle tegevuse eest saavad krüptokaevurid tasu, mis peale iga halving'ut väheneb.

Kaks korda varem on bitcoin halving juba aset leidnud. Kui alguses sai iga krüptokaevur ühe plokiahela tegemise eest 50 bitcoin'i, siis 2012. aasta halving'u järel sai ta vaid 25 bitcoin'i. 2016. aasta halving tegi tasuks 12,5 bitcoin'i. Pärast tänast jääb krüptokaevuri tasuks 6,25 bitcoin'i. Kuna halving tehakse alati siis, kui kaevandatud on 210 000 nn plokki, siis kokku peaks bitcoin poolituma 32 korda – nii et suurem osa poolitumisi on alles ees. Praegune poolitumine leiab tõenäoliselt aset täna õhtul, sest hommikuse seisuga on poolitumiseni jäänud kaevandada veel 86 plokki.

Miks seda tehakse?

Bitcoin'ile sisse ehitatud mehhanism peaks ära hoidma inflatsiooni: esiteks tohib plaani järgi maailmas olla ainult 21 miljonit bitcoin'i – hetkel on neid veidi üle 18 miljoni – ning teiseks toimub nn halving, mille käigus aeglustatakse bitcoin'ide loomist.

Kuigi krüptokaevandajad saavad poolituse tulemusel tasudena hulga vähem bitcoin'e kätte, on siiamaani töötanud loogika: vähem bitcoin'e toob suurema nõudluse ning seejärel selle hind tõuseb. Nii et kokkuvõttes saavad krüptokaevurid küll vähem bitcoin'e, aga see-eest suurema summa raha. Kuna enamik poolitamisi on veel ees, siis ei pruugi aga viimase kahe poolitumise pealt tehtud järeldused õiged olla.

Miks kauplejad jälgivad?

Krüptoinvestorid jälgivad toimuvat huviga, sest varem on olnud näha, et nappust kartvad huvilised on bitcoin'i hinna pärast poolitumist uutesse kõrgutesse ajanud. Näiteks viimase poolituse ajal 2016. aastal oli bitcoin'i hind 650 dollari juures. Pärast halving'ut kerkis rallis bitcoin'i hind 2017. aasta lõpuks pea 20 000 dollari juurde, et sealt hiljem julmalt langeda.

Praegu peab ühe bitcoin'i eest välja käima ligikaudu 8600 dollarit.