/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/08/7554655t1h6f09.jpg)
Sularaha kasutamine on Eestis hoogsalt vähenenud, kuid võrreldes maailmaga oleme uudsete makselahenduste kasutuselevõtust maha jäänud. Viipe- ja mobiilimaksed tekitavad tarbijates endiselt ebakindlust, kuigi nende mugavus ja turvalisustase on oluliselt kõrgem.
«Viimaste aastatega on kogu maailm, sealhulgas Eesti, liikunud sularahavaba ühiskonna poole. Sellele andis kinnitust ka möödunud aastal tehtud Eesti elanike finantskäitumise uuring, mille kohaselt 65 protsenti vastanutest maksis sagedamini maksekaardiga kui sularahas. Neid, kes kasutasid ainult sularaha, oli vaid 9 protsenti ning sularaha maksekaardist sagedamini tarvitas vaid 14 protsenti,» nentis Inbanki kaartide valdkonna juht Mari-Liis Küppar. Ta lisas, et maksekäitumise muutus seab pankadele ning kauplejatele palju väljakutseid, et hoida sammu tarbijate ootustega tänapäevaste makselahenduste osas.
Eesti panga makse- ja arveldusosakonna spetsialist Tiina Soosalu lisas, et uute makselahenduste kasutamine on stabiilselt tõusnud ning seda eriti viimase poole aasta jooksul. «Eriolukorras tõstetud viipemakse limiit suurendas märkimisväärselt viipemakse osatähtsust – 2020. aasta teises kvartalis tehti 38 protsenti kaardimaksetest viibates, mis on 14 protsenti rohkem kui aasta varem,» kirjeldas Soosalu tarbijate käitumist. Ka pangaäpid on jõudnud üha enamatesse nutitelefonidesse, kuna neist algatatakse juba enam kui viiendik kõikidest maksetest.
Inbanki kaartide valdkonna juht sõnas, et kuigi maailmas on viipe- ja mobiilimaksed juba laialt kasutusel ning osa igapäevast, siis Eestis kasutatakse mõlemat siiski üllatavalt tagasihoidlikult. «Möödunud aasta lõpus turule tulnud Apple Pay andis kindlasti lisatõuke mobiilimaksete suurenemisele ka Eestis, kuna Apple Payga pole tavapärast 50-eurost viipemakse limiiti, vaid iga inimese enda seatud päevane ostulimiit. See lihtsustab kontaktivaba mobiilimakse tegemist ka suuremate ostude puhul ehk huvi mobiilimakse tegemise äraõppimiseks samuti suureneb,» selgitas Küppar.
Küppari sõnul jaguneb eraisikute maksekäitumine kolmeks – püsimaksed ehk näiteks eluaseme, enda ja laste hobide maksed; inimestevahelised maksed ehk näiteks makse sõbrale lõuna eest ning ostlemine. «Kõige rohkem makseid tehakse osteldes, mistõttu on just ostlemine valdkond, mis vajab maksete puhul üha suuremat innovatsiooni ning nutikat lähenemist. Igapäevane ostlemine, kas poes või veebis, peab olema tarbija jaoks lihtne. Erinevate kliendi- ja pangakaartide kogumine rahakotti on peagi eilne päev, sest ühiskond liigub üha rohkem mugavuse poole,» kirjeldas Inbanki kaartide valdkonna juht, uskudes, et rahakotivaba maksmine on praegu siin, et jääda. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas teenusepakkujad trendile järele jõuavad ning kuidas siinsetes tarbijates uute makselahenduste vastu usaldust tekitada.
Küppar tõi näite, kuidas mobiilimaksete või ka krediitkaardi kasutamisega on tarbijatel endiselt hirmud, mis reaalsuses on igatepidi maandatud. «Ekslikult arvatakse, et nutitelefoniga või krediitkaardiga maksmine on riskante, kuigi tegelikkuses on need kordades turvalisemad võimalused, kui tavapärase deebetkaardi kasutamine. Näiteks krediitkaardi puhul võtab kõik võimalikud riskid endale pank, mitte kaardi omanik ehk valetehingute või pettuste puhul on neid lihtsam tagasi pöörata,» selgitas Küppar. Ta sõnas, et samuti saab krediitkaardile ja mobiilimaksetele seada limiidid, mis aitavad vajadusel eelarvest kinni pidada ehk mitte kulutada rohkem kui inimesel võimalik.
Ta lisas, et samuti on turvalisem kasutada mobiilimakset, kui kanda kaasas deebetkaarti, mille kaotamise või kadumise võid avastada alles siis, kui varas on jõudnud sellega pahatahtlikult ümber käia. «Nutitelefon ning võtmed on tänapäeval peamised asjad, milleta inimene kodust ei lahku. Nii kurb, kui see ka ei ole, siis nutitelefon on meiega kaasas absoluutselt igal pool ehk selle kaotamist märkab inimene ka kiiremini,» leidis Inbanki kaartide valdkonna juht. Lisaks saab turvalisuse tõstmiseks panna peale nutitelefoni tulevad teavitused, et kontrollida, kas makse tegija olid ikka sina ise.
Mari-Liis Küppar usub, et kui aastaga on mobiilimaksete kasutajate arv kümnekordistunud, siis kasutajate arv suureneb lähiajal veelgi. «Kui juba ühe korra oled võtnud selle paar minutit, et siduda enda maksekaart mobiilimaksega ning taibanud, kuivõrd mugav ja lihtne see on, siis naljalt enam tavalist pangakaarti kasutada ei soovigi,» nentis Küppar, uskudes, et varsti kolivad kõik makselahendused üle nutitelefonidesse ning algab tõeline võidujooks kõige kasutajasõbralikumale makselahendusele.