E-sport on viimastel aastatel kasvanud üheks populaarsemaks ja vaadatuimaks spordialaks maailmas. Kui mänguoskused ja strateegiline mõtlemine on kindlasti iga e-sportlase jaoks oluline, siis kunagi ei tohi ära unustada ka riistvara. Milline monitor sobib mängimiseks?
Mille järgi valida parim monitor e-sportlasele?
Kuigi monitorid võivad tunduda esialgu lihtsad, on reaalsuses üllatavalt palju erinevaid parameetreid, mis määravad selle sobivuse üheks või teiseks eesmärgiks. Pilditöötluse jaoks on olulised värvitäpsus ja -sügavus, üksikmänge eelistavate inimeste jaoks pigem resolutsioon ja värvisügavus. Mõlemale sobiksid väga hästi IPS-paneeliga monitorid. E-sportlastele on kõige olulisem aga monitori reaktsiooniaeg, sisendlatentsi näitajad ja muidugi maksimaalne värskendussagedus ja selle stabiilsus. Need on tihtipeale parimad TN-paneeliga monitoridel.
Rääkides reaktsiooniajast, siis seda mõõdetakse millisekundites. See näitab aega, mille jooksul monitori pikslid jõuavad vahetada värvi mustast valgeks (must-valge reaktsiooniaeg, BtW) või ühest halli varjundist teise (hall-hall reaktsiooniaeg, GtG). Kahjuks ei ole antud näitajad standardiseeritud, mistõttu võivad need vahel erineda reaalsusest. Üldiselt aga – mida madalam reaktsiooniaeg, seda kiiremini ja selgemalt saab pilt ekraani peal muutuda. See on e-sportlastele ülioluline.
Reaktsiooniaega ja sisendlatentsi aetakse tihtipeale omavahel sassi – esimene on seotud pikslite värvimuutustega, teine aga näitab ajalist vahet näiteks hiire- või klaviatuurivajutuse ja ekraanil toimuva reaktsiooni vahel. Inimene vajutab nuppu – kui kiiresti see signaal jõuab arvutisse, kui palju aega läheb selle töötlemiseks ja kui kiiresti saab monitor näidata nupuvajutuse tulemust? Sisendlatents määrab seda ning on üks olulisemaid näitajaid e-spordi monitorides.
Kõige enam võrreldakse aga e-spordi monitore värskendussageduse alusel, seda määratakse hertsides. Tavalised monitorid jooksevad 60 Hz juures, kuid uuemad ja paremad monitorid jõuavad ka 120 ja 144 Hzini. E-sportlaste tarvis on aga olemas ka 240 ja isegi 360 Hzi värskendussagedusega ekraanid. Mida kõrgem värskendussagedus, seda rohkem kaadreid saab ekraan näidata ühe sekundi jooksul.
Kui näiteks 60 Hz toega paneel näitab 60 kaadrit sekundis, siis 240 Hz monitor näitab 4 korda rohkem kaadreid – 240. Tulemuseks on see, et mängija näeb ekraanil rohkem liikumist, saab kiiremini reageerida ning paremini sihtida või vajutada õigeid nuppe.
Kahjuks aga ei ole kõik alati lihtne – mida kõrgem on värskendussagedus, seda halvemaks muutub tihtipeale reaktsiooniaeg, mistõttu kiiresti muutuv kontrastne pilt võib sageli minna hägusaks ja koledaks. Seda nimetatakse ghosting'uks ehk eesti keeles varjundilisuseks. Siinkohal on oluline leida tasakaal – kui kõrgeks lasta monitori värskendussagedust, et muud olulised parameetrid ei saaks negatiivselt mõjutatud.
Antud videos näitab NVIDIA väga hästi erinevate kaadrisageduste tähtsust ja mõju animatsioonidele ja ka mängitavusele.
Kõik need parameetrid on üpris keeruliselt omavahel seotud ning sõltuvalt monitori paneeli tootmisprotsessist ja kasutavatest tehnoloogiatest võib nende mõju üksteisele olla mudelite põhiselt väga erinev. Üldiselt võib kindel olla, et madal reaktsiooniaeg ja sisendlatents on olulised, kuid värskendussageduse kasulikkus jõuab sageli ülempiirini 200 Hzi juures. Sellest kõrgemal on vahed üliväikesed ning rohkem rolli hakkavad mängima juba USB-seadmete sisendlatentsid ning ka interneti kiirus. See-eest saab kõrge värskendussagedusega monitori kergesti ümber sättida madalama peale, mis annab liikumisruumi neile, kes ei tea, mida täpselt e-spordi monitorist oodata.