Intel kaotab protsessorite sõja – AMD Ryzen 5000 seeria on maailma võimsaim

AMD Zen 2 mikroarhitektuurist alates kasutab firma ühel alusplaadil kolm pisikiipi - üks I/O ehk liidese kiip ning kaks arvutuskiipi. Kiipide suuruse ja arhitektuurse disaini tõttu on see odavaim viis toota võimsaid protsessoreid. FOTO: AMD

8. oktoobril avalikustas AMD oma uhiuusi ja kauaoodatud 5000-seeria Zen 3 mikroarhitektuuril põhinevaid keskprotsessoreid (CPU). Analüütikute eelduste järgi jõuab AMD selle põlvkonnaga mitte ainult Inteli jõudluseni, rääkimata elektritarbimise ja tootmise efektiivsusest, vaid läheb vanakooli liidrist mitukümmend protsenti ette.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

AMD Ryzen-seeria protsessorid ilmusid 2017. aastal ning ei olnud kohutavalt halvad, nagu oli eelmise põlvkonna Bulldozer-seeria. Zen mikroarhitektuuril põhinevad CPUd fookustasid eelkõige mitmiktuumapõhisele jõudlusele, mistõttu mängudes jäid nii Ryzen 1000-, 2000- kui ka 3000-seeriad Inteli toodetele veidi alla. Tänavu ilmuv Ryzen 5000, mis on ehitatud paremaks arendatud Zen 3 mikroarhitektuuri peal, peaks aga tõstma AMDd maailma jõudluse tippu igas aspektis.

Inteli suurim probleem viimastel aastatel oli väärjuhtimine firma tipus, mis viis tehnilise kompetentsi lahkumise ning üldiste tehnoloogiliste tootmisprobleemideni. Inteli oletatavalt ülikiire ja keeruline 10 nm tootmisprotsess pidi ilmavalgust nägema 2016. aastal, kuid kokkuvõttes läks halvasti kõik, mis minna sai. Inteli CPUd on siiani 2013. aastal arendatud 14 nm tootmisprotsessi põhjal, mis on küll tuunitud ja optimeeritud maksimumini, kuid füüsikaliste piirangute tõttu ei saa enam paremaks muuta.

Tagasi üles
Back