Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Voyager 2 saadab siiani Maale signaale (1)

Voyager 2
Voyager 2 Foto: NASA

Voyager 2 on olnud kosmoses alates 1977. aasta 22. augustist ehk üle 43 aasta. Kosmosesond on aga siiani võimeline saatma signaale Maale ning varsti muutub olukord veelgi paremaks.

43 aastat tagasi startis NASA kosmosesond Voyager 2 Maalt uurima Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. 1989. aastal tegi ta viimase möödalennu Neptuuni kuust Tritonist, mille järel suundus Päikesesüsteemi suhtes lõunapoole.

See oli omakorda probleemiks, kuna suured NASA raadioantennid asuvad kolmes kohas: kaks põhja- ja üks lõunapoolkeral ning Voyager 2 liikumistrajektoori tõttu saaks sellega suhelda vaid lõunapoolkeral asuv antenn Canberras Austraalias. Seoses aga kompleksi vanusega vajas see korralikku uuenduskuuri, mis algas märtsis, koos koroonaviiruse pandeemiaga.

NASA raadioantenn Canberras Austraalias, on mõeldud eelkõige kommunikatsiooniks süvakosmoses olevate sondidega.
NASA raadioantenn Canberras Austraalias, on mõeldud eelkõige kommunikatsiooniks süvakosmoses olevate sondidega. Foto: Donlawath S / Shutterstock

Nüüd tehti esimesed testsignaalid ning pärast 34-tunnist ootamist (täpselt nii kaua võtab aega signaali jõudmine kosmosesondini ja tagasi) said teadlased positiivse vastuse. Lisaks tavasignaalile saatis NASA ka käsu, mille Voyager 2 edukalt täitis. See on kinnituseks, et kõik sondi süsteemid on funktsionaalsed.

Voyager 2 koos Voyager 1ga on üks tähtsamaid kosmosesonde, kuna mõlemad asuvad nüüd meie Päikesesüsteemist väljaspool. See annab NASA teadlastele võimalusi uurida näiteks tähtedevahelist plasmat, selle tihedust ja temperatuuri ning ka tähtedevahelises ruumis asuvaid laetud osakesi ja nende liikumiskiirust. Voyager 2 liigub kiirusega 55 230 km/t ning hetkel asub kaugusel 1,83 × 1010 km Päikeselt ehk umbes 16,58 päikesetundi. Eeldatakse, et kosmosesond on võimeline saatma raadiosignaale järgmise viie aasta jooksul, kuid pärast seda on selle tulevik hägune.

Tagasi üles