R, 9.12.2022

Uuring: Eesti kasutab teadmata motiividel välismaist nuhkvara

Brita-Maria Alas
Uuring: Eesti kasutab teadmata motiividel välismaist nuhkvara
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: BRENDAN MCDERMID/REUTERS/Scanpix Baltics

Iisraeli ettevõte Circles pakub nuhkvara, mis võimaldab mobiiltelefone sekunditega positsioneerida vaid numbri abil ja seda ükskõik kus. Toronto ülikooli küberjulgeoleku ekspertide värske uuringu järgi on ka Eesti üks selle klientidest.

Sellise tehnoloogia kasutamise tuvastasid ülikooli uurimislabori Citizen Labi teadlased 25 erinevas riigis nii läänemaailmas kui ka kolmandates riikides. Lisaks Eestile ka näiteks Belgias, Taanis kui ka Zimbabwes ja Austraalias. Nii mitmeski kohas võiks tegevus olla vastuolus isikuandmete ja privaatsuse kaitsega. Kaitseministeerium loobus asjaolude kommenteerimisest Õhtulehele riigisaladuse pärast.

Uurimus näitas, et Taanis kasutas Circlesi lahendusi ainsa kliendina sõjavägi ja seda 2015. aastast tänavu kevadeni. Eesti aga kasutab uuringu järgi jälgimissüsteeme 2018. aastast tänaseni. 

Reisides ühest riigist teise, vahetub mobiiltelefoni teenusepakkuja selle lähima partneri vastu. Protsess toimib tänu 70ndatel välja töötatud ülemaailmsele SS7 (Signaling System 7) võrgusüsteemile, millele tugineb ühtlasi ka Circlesi lahendus. Telekomiettevõtete tuge Circles ei vaja, vahendas Forbes.

Et saada kätte telefonikasutaja asukoht, piisab ligipääsust SS7 süsteemile. Circles eksitab süsteemi, viidates roaming'ule, misjärel edastab telefonikasutaja koduvõrk talle lähedalasuva masti järgi koordinaadid otse programmile. 

Kui nii paljud riigid on võtnud Circlesi jälgimislahenduse kasutusele, võib eeldada, et ligipääs inimese asukohale peab olema kiire ja efektiivne. 

Circles on ühtlasi NSO Groupi sõsarettevõte, kes Facebookiga tänavu kohtuteed alustas. Nimelt süüdistab Facebook Androidi ja Apple jälgimistehnoloogiate arendajat näiteks inimeste delikaatsete andmete müümises. Circlesi ja NSO Groupi ühine esindaja ei lükanud Citizen Labi avaldatud riikide nimekirja ümber ega ka kinnitanud seda.

Sellise tehnoloogia kasutamise tuvastasid ülikooli uurimislabori Citizen Labi teadlased 25 erinevas riigis nii läänemaailmas kui ka kolmandates riikides. Lisaks Eestile ka näiteks Belgias, Taanis kui ka Zimbabwes ja Austraalias. Nii mitmeski kohas võiks tegevus olla vastuolus isikuandmete ja privaatsuse kaitsega.

Märksõnad
Tagasi üles