Molekulaarbioloog Madis Metsis: eelisjärjekorras tuleks vaktsineerida ka lapsi

Molekulaarbioloogia professor Madis Metsis Foto: Erakogu

Koroonaviirushaiguse vastane vaktsineerimine on maailmas kohe algamas. Ameerika Ühendriigid loodavad karjaimmuunsuseni jõuda juba suve lõpuks. Postimehe küsimustele vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta vastab molekulraarbioloog Madis Metsis.

Koroonavaktsiinide saabumine on kõigile hea uudis. Vaktsineerimine saab alata kohe, kui vaktsiinidele on antud kastusload. Riigiti on vaktsiinidoose tellitud üsna erinvalt. Kanada on ette tellinud 9 vaktsiinidoosi elaniku kohta, Ameerika Ühendriigid 7 doosi ja Euroopa Liit 4,5 doosi elaniku kohta. Jaapanisse, kus tänane koroonaviiruse levikut puudutav epidemioloogiline olukord on jätkuvalt kontrolli all, on tellitud veidi üle kahe doosi elaniku kohta. Kurblooline on asjaolu, et vaesematesse riikidesse võivad vaktsiinid jõuda alles 2024 aastaks.

«See on alati suur küsimus, kuidas teha massvaktsineerimist, kust alustada. Lisaks puhtepidemioloogilistele momentidele võetakse siin arvesse ka muid prioriteete – nagu näiteks Venemaa on otsustanud alustada sõjaväest, mis näitab nende prioriteeti, rootslased aga alustavad vanadekodudest – et maha pesta oma vanurite kevadise Covidisse suretamise häbi,» leiab molekulaarbioloogia professr Madis Metsis.

«Normaalsetes maades kaalutakse kõiki momente – ja ma loodan, et Eestis on olemas detailne plaan, mis toetub teadusklikule maailmavaatele ja toetab nii majanduse kui ka ühiskonna võimekust,» loodab ta. 

Metsise hinnangul on epideemia ajal jäänud meil puudega inimeste hooldajad päris narri olukorda. Teisest otsast tuleks alustada aga lastega, kelle arusaamine sotsiaalpiirangutest on vähene või kipuvad neil reeglid ununema.