Kas koroona- ja gripiviirustest saab valmistada biorelva?

Ameerika Ühendriikide kaitseväelased demonstreerivad oma keemilise ja bioloogilise ohu eest hoidvaid kaitseülikondi Lõuna-Koreas 2-e jalaväediviisi kooseisus Uijeongbu's paiknevas Camp Stanley baasis 2013 aasta jaanuarikuus. Foto: JUNG YEON-JE/AFP

Bakterite ja viiruste muundamine on muutumas aina lihtsamaks. See ei tähenda veel, et ulatuslikku kahju külvava viiruse valmistamine on lihtne ülesanne. Samas puudub selge kontroll tehnoloogiate üle, mille abil selliseid patogeenide muundamisi saab teha. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits ei pea tõenäoseks, et oleks võimalik näiteks luua vaid tumeda- või heledanahalisi inimesi ründavat viirust. Ohud on hoopis mujal.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg avaldas eelmise aasta detsembris seisukoha (tageshau.de vahendatult), mille kohaselt on koroonapandeemia ohu märk, mis võib põhjustada isegi tuumarelva kasutuselevõtu. Seda küll mitte Covid-19ga seotult, vaid pigem võib mõni inimene epideemia teadlikult vallandada sihilikult bioloogiliseks ründeks muundatud viirustega.

Eraldi rõhutatakse ka gripi- ja koroonaviirusi kui potentsiaalset relvamaterjali.

NATO rõhutab, et neil keelatud relvi pole ja nende liikmed lähtuvad 1975. aastal sõlmitud bioloogiliste relvade keelustamise leppest. Maailmas on 14 riiki, kes pole bioloogiliste relvade keelustamise leppega liitunud või seda ratifitseerinud.

ÜRO peasekretär on osutanud, et bioloogiliste relvade keelustamise konventsioonis on «auke», mille hulka kuulub ka puudulik seire.

Küsisin Tartu Ülikooli viroloogiaprofessorilt ja koroonaviiruste uurijalt Andres Meritsalt sellega seotult mõned küsimused.

Kuidas suhtuda ohtu, et baktereid ja viirusi saab ümber teha relvadeks?

Mikroobe ja viirusi on biorelvadeks kavandatud aastakümneid, kasutades mõningal määral nende muundamist ja keskendudes rohkem siiski kohaletoimetamise ning levitamise tehnoloogiatele.