Ericsson Eesti juht: tulevikus on meil võib-olla nutiriided, mis ei lase purjuspäi rooli istuda

Ericsson Eesti juht Andrus Durejko Foto: Madis Veltman

Riided, mis takistavad purjuspäi rooli istumast või privaatsed kaitseinglid, mis hoiatavad meid ohtude eest, ei ole pelgalt unistus, vaid reaalsus, milles kümne aasta pärast elame, leiab Ericsson Eesti juht Andrus Durejko.

«Ericsson usub, et aastaks 2030 võimaldab mobiilsidetehnoloogia ja tehisintellekti areng muuta paljud seadmed intelligentseteks seadmeteks, mis hakkavad ennustama inimeste kaudseid vajadusi ning andma nõu, muutes elu veelgi mugavamaks. Samuti panustavad seadmed keskkonnahoidu, tervise edendamisse ning ühiskonna turvalisuse tagamisse,» sõnas Durejko.

Näiteks tulevikus võivad intelligentsed koduseadmed tuua halli argipäeva vaheldust vastavalt sellele, milline on meie meeleolu või kui väsinud me oleme. «Kui oleme halvasti maganud, siis tuleb hommikul dušist veidi jahedamat vett ja kohv on veidi kangem, sest keha ja vaim vajavad turgutust. Seda kõike automatiseeritult seadmete enda poolt,» selgitas Durejko.

Riided, mis takistavad purjuspäi rooli istumast

Tehnoloogia aitab tulevikus paremini hoolitseda ka tervise ja turvalisuse eest. Näiteks hakkame kandma riideid, mis jälgivad meie kehahoiakut ning aitavad hoida rühti. Samuti aitavad targad riideid meid kodustel treeningutel ning on justkui personaaltreeneri eest. Riietesse peidetud tehnoloogia abil saame võtta harjutuse tegemisel õige positsiooni ja korrigeerida enda asendit. «Oodata võib ka riideid, mis saavad aru, kui inimene on liigselt alkoholi tarbinud ning blokeerivad sel juhul autopuldi kasutamise, et inimene ei saaks isegi auto uksi lahti,» lausus Ericsson Eesti juht.

Lisaks hakkavad trenažöörid edastama toiduvalmistamise seadmetele isikupäraseid retsepte, mis aitavad tagada hea tervise vastavalt treenitusele ja organismi hetkeseisule. Küllaltki tõenäoliselt töötatakse välja ka vereringes elavad nanorobotid, mis aitavad võidelda viiruste ja vähi vastu.

Arvestades, et elu on jätkuvalt täis ettenägematuid ohte, siis on loogiline kasutada tehnoloogiat ka enese kaitseks. Tuleviku kaitseinglid ehk nutikad seadmed aitavad meil leida nii varastatud kui välja laenatud asju ja tagada privaatsust. «Privaatsuse kaitseinglid aitavad jälgida meie digitaalset jalajälge erinevates seadmetes ja võrgus. Vajadusel eemaldavad andmeid, kavaldavad üle valvekaameraid ja blokeerivad elektroonilist nuhkimist. Samamoodi, nagu inimesed jälgivad asju, hakkavad asjad jälgima inimesi,» kirjeldas Durejko. Ilmselt pole tulevikus üllatuseks ka virtuaalsed eradetektiivid ning teavitussüsteemid, mis hoiatavad iga indiviidi läheneva äikesetormi või õnnetuse eest.

Nutikad elektriarvestid, mis arvutavad kodukontori elektritarbimist

Suured muutused ootavad ees ka tööelus. Kuna kodust töötamine muutub üha laialdasemaks, esitavad kodukontorid üha uusi väljakutseid. «Kodukontorite puhul muutub ühelt poolt olulisemaks see, kuidas tagada, et töö oleks korralikult tehtud, kuid samas ka see, et inimesed ei töötaks üle ning hoiaksid kinni töö-eraelu tasakaalust,» selgitas Ericsson Eesti juht. Näiteks nutikate elektriarvestite abil saab välja arvutada, kui palju kulus elektrienergiat just töö tegemiseks kodus, sealhulgas töö ajal kohvi ja lõuna valmistamisele.

Peale selle on võimalik võtta kasutusse ajajälgija, mis ühendab kõikide seadmete kasutatavuse ja teatab automaatselt kodustest töötundidest. «Kindlasti näevad ilma ka kõlarid, mis summutavad müra ning loovad helikindluse kodukontori ruumi ümber, võimaldades kõnede ajal paremini keskenduda ning eraldada end kodusest elust,» sõnas Durejko. Virtuaalsed assistendid ning planeerijad on samuti abiks, et planeerida kõikide pereliikmete tegevusi ning seeläbi vähendada stressi, kui midagi ununema peaks.

Kõrged ootused tehnoloogiale on ka kliimasoojenemisega võitlemisel. «Nõudlus energiasäästu vastu kasvab. Kiirkorras tuleb leida lahendus inimeste energiakasutuse piiramiseks, et vähendada fossiilsete kütuste tarbimist. Eeldatavalt säästavad 2030. aastaks nutitelefonid, kodumasinad ja muud seadmed elektrit, jagades elektrit teiste seadmete vahel ning laadides end vaid tipptundidel,» lausus Durejko. Kindlasti hakkavad iselaadivad akud tootma energiat mitmest allikast, sealhulgas päikesest, liikumisest, vihmast ja muust.

Elektroonilised valvekoerad tõstavad kogukonna turvalisust

Kui seni on populaarne teha kodukohas naabrivalvet, siis tulevikus aitavad veelgi tõhusamalt turvalisust tagada erinevad seadmed. «Võime oodata nii-öelda elektroonilise valvekoera teenust, mis mitte ainult ei valva minu kodu, vaid rikkumiste korral teavitab automaatselt ka läheduses olevaid valvekoeri, nurjates seeläbi varaste katseid,» selgitas Durejko. Samuti võib tehnoloogia aidata kaasa naabruskonna keskkonnahoiule ning piirkonnad suisa õide lüüa. Näiteks erinevad muruniitvad aiaseadmed suhtlevad omavahel ning hoiavad ühiskasutatava ruumi pidevalt korras.

Ericsson Eesti juht usub, et tulevikus aitab tehnoloogia naabritel ka omavahel paremini suhelda. «Kui praegu on koondunud kogukondlik tegevus sotsiaalmeedia gruppidesse, kus hoitakse üksteist kogukonna eluga kursis, kuid teisalt saadetakse ka esemeid taaskasutusse, siis just vahetuskaubatehingute osas saavad robotid aidata kõige enam, tehes meie eest tehinguid vastavalt tehisintellekti abil arvutatud väärtustele,» sõnas Durejko.

Samuti saab teatud õigused delegeerida tehisintellektile, kes sinu nimel tegutseb – olgu selleks üürilepingu pidamine, krediitkaardi kasutamine või isegi enda nimelt hääletamine, mis tihtilugu inimestel ajaressursi tõttu tagaplaanile jääb.

Ericsson Eesti juht rõhutas, et kõikide uute tehnoloogiate alustalaks on 5G võrk, mille tulevikueeldus on, et kõik seadmed kohanduvad arukalt ükskõik millise signaaliga, olgu selleks mobiilsidevõrk, WIFI või püsiühendus. «Sellest hoolimata on kiire andmevahetus kõige alustalaks – edasiarenenud tehnoloogia vajab suuri andmemahte ning head ühenduvust, et tagada kõikide seadmete sujuv töö,» rõhutas Ericsson Eesti juht.