Pangakelmustega peteti Eesti inimestelt jaanuaris välja üle 200 000 euro

Kokku registreeris politsei 50 sellist kuritegu jaanuaris, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Mullu juulis hakkas levima skeem, kus inimestele helistasid kelmid Eestis tegutsevate pankade nimel. Nad veenavad ohvreid, et nende pangakontodel toimub midagi kahtlast ja selle tõkestamiseks on vaja helistajale üle anda erinevaid andmed, sh kasutajatunnus või krediitkaardi number ja kaardi tagaküljel olev CVC-kood, ning sisestada libapangatöötaja palvel Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode, millega kinnitab ohver, seda ise aimamata, oma raha ülekandmise võõrale kontole.

Mullu pöördus selliste kelmuste tõttu politseisse 193 inimest, kellele tekitati kahju kogusummas üle 624 000 euro.

Jaanuaris lisandus ka 19 investeerimiskelmuse juhtumit, kus kogukahju on ligi 136 000 eurot. Kelmusi, kus inimestele pakuti võimalust panna oma raha tulusalt teenima aktsiaturgudel või krüptorahasse investeerides, registreeris politsei mullu kokku 170, kogukahju on üle 5,6 miljoni euro.

Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas sõnul võivad kelmuse ohvriks langeda kõigi vanusegruppide esindajad, ent eakamatel inimestel on mõnikord keerulisem pealetükkivale helistajale ära öelda.

«Mõni inimene tunneb kohustust kelmi palvetele vastu tulla, eriti kui pakutakse «investeerimist» või «lisakaitset pangakontole». Sellised kõned on paraku kelmide leib ja nad on valmis inimesega suhtlema tunde, päevi ja isegi kuid, peaasi, et raha kätte saaks. Inimesed tunnevad siis, et teine inimene on nende peale aega kulutanud ja oleks ebaviisakas ära öelda,» ütles politseinik. «Seega oleks kindlasti paslik see teema pereringis veel kord läbi rääkida, vaadata üle pangaülekannete päevalimiidid ja hinnata, kas kõigi pereliikmete nutiseadmetes on Mobiil-ID või Smart-ID vajalikud, kuid seda igapäevaselt ei kasutata.»

Jälgi oma vara hoidmiseks lihtsaid nõuandeid:

Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult.
Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
Kui saad panga nimel kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe ja anna sellisest kõnest teada kas oma pangale või PPA infoliinile 612 3000.
Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.

Kommentaarid (1)

Pangakelmustega peteti Eesti inimestelt jaanuaris välja üle 200 000 euro (1)

Märksõnad