Analüüs: jälgimispikslitega inimeste järel nuhkimine on muutunud laialdaseks probleemiks

Ligi kaks kolmandikku meiliteenusest Hey läbi käinud kirjadest sisaldasid jälgimispiksleid Foto: Dominic Lipinski/PA/Scanpix

Nähtamatute jälgimispikslitega e-posti kasutamise jälgimine on muutunud laialdaseks.

BBC lasi meiliteenusel Hey uurida, kui palju kasutatakse e-postis kasutajate tegevuse jälgimiseks veebimajakaid ehk jälgimispiksleid. Selgus, et ligi kaks kolmandikku ettevõtetest kasutas neid.

Jälgimispiksel on 1 × 1 kujutise piksel (nagu GIF, JPEG, PNG jne), mis on manustatud meili või veebilehele, nagu mõni teine ​​pilt, ainult et see on peidetud. Kuigi pikslid on juba pisikesed, siis pildi läbipaistvaks muutmise, taustaga segamise või mõne koodiga manipuleerimise abil on võimalik jälgimiselement sisuliselt nähtamatuks muuta. Kui see on näiteks meiliga kaasas, siis kirja lugedes registreerib jälgimispiksel selle avamise. Samuti võib see lugeda kokku, mitu korda meili avati, millises seadmes ja tuvastada IP-aadressi järgi kasutaja asukoha.

Hey kaasasutaja David Heinemeier Hansson ütles, et jälgimispikslid on räme privaatsuse rikkumine. Hanssoni sõnul käib Heyst päevas läbi umbes miljon e-kirja ja enam kui 600 000 puhul on kaasas jälgimispikslid, mille meiliteenus blokeerib. Võib oletada, kui suured veel need numbrid on G-maili või Outlooki puhul.

Hansson märkis, et veebimajakaid kasutatakse palju rohkem kui inimesed arvavad. «Enamik meiliteenuse pakkujaid ei anna teada, et «selles postkastis on jälgimispiksel»,» sõnas ta ja lisas, et keskmine Hey kasutaja saab päevad 24 e-kirja, millele on kaasa pandud jälgija.

Jälgimispikslite kasutamist reguleerib Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR). Selle kohaselt peavad ettevõtjad teavitama kasutajaid jälgijatest ja enamikul juhtudel küsima inimestelt nende kasutamiseks luba.