Vitali Donskoi: koroonakriis sünnitas sadu rakendusi, mis aitavad lahendada erinevaid probleeme

Vitali Donskoi Foto: Erakogu

Tööstuse ja tehnoloogia areng on ikka ja jälle näidanud, et kui kriis on käes, siis innovatsioon kasvab hüppeliselt, kirjutab Huawei Mobile Service äriarenduse juht Vitali Donskoi.

Koroonakriisi stabiliseerumise lootuses on juba täna võimalik tagasi vaadata, et markeerida selle kriisi kõige suuremad muudatused ja lahendused tehnoloogia valdkonnas.

Tehnoloogia ei suuda veel täielikult ära hoida pandeemiaid, kuid viimase aasta arengud on näidanud, et tehnoloogiatööstus saab ulatada abikäe kriisiolukorra ohjeldamiseks. Koroonakriisis on sündinud sadu äppe, mis aitavad lahendada erinevaid probleeme, tuvastavad lähikontaktseid ja võimaldavad distantsilt töötamist ning isegi tehisintellekt on kaasatud lahenduste otsimisele. Tänagi arendatakse üle kogu maailmas uusi tehnoloogiaid, mis aitavad tulevikus lihtsamini kriisidega hakkama saada.

Uued äpid kriisiolukorras toimetulekuks

Kevadel, kui paljudes riikides üle kogu maailma rakendati erinevad karmid piirangud, lisandusid Huawei AppGallery äpipoe valikusse mitmed uued rakendused, aitamaks kriisis toime tulla. Näiteks Itaalias toodi õpilaste ja õpetajate abistamiseks turule ClasseViva äpp kõigest kaks nädalat peale distantsõppele üleminekut. Rakendus võeti kiiresti kasutusele ja see hõlbustas distantsõpet rohkem kui 10 000 Itaalia koolis.

Lisaks nägime, kuidas erinevates riikides toodi turule täiesti uusi äppe pandeemiaga võitlemiseks. Paljud arendajad hakkasid looma selliseid uusi rakendusi, mis aitaksid tuvastada nutitelefoni kasutaja võimalikke lähikontakte viirusekandjatega, näiteks Koronavilkku Soomes, COVID Tracker Ireland Iirimaal ja Radar COVID Hispaanias.

Ravimite ja vaktsiinide arendamine tehisintellekti abil

Koroonavaktsiinide kiire arendamise taga erinevates ravimifirmades on justnimelt tehisintellekti kaasamine, sest see on suuteline lühikese ajaga läbi analüüsima suure hulga andmeid, millest järeldusi tehes on võimalik arvutada vaktsiinide ja ravimite koostisosi.

Lisaks on tehisintellekt võimeline looma näiteks andmebaase inimestest, kes on kõige kõrgema riskiga ning tuleks vaktsineerida eelisjärjekorras. Ka viiruse võimalike mutatsioonide ennetamiseks on tehisintellekt asendamatu, sest suudab luua mudeleid ja arvutada potentsiaalseid uusi ohte.

Ajal, mil info levib erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel kulutulena ei saa alahinnata ka valeinfo levikut. Seetõttu on sotsiaalmeedia platvormid viimase aastaga hüppeliselt arendanud oma valeinfoga võitlemise mehhanisme. Näiteks videorakendus TikTok jagab ka ise kasutajatele faktipõhist infot koroonaviiruse kohta ning monitoorib valeinfot ja hoiatab valeinfo levitajaid konto eemaldamisega.

Ka Facebook, Instagram ja Twitter on kasutusele võtnud erinevaid meetmed, mis teavitavad kasutajaid, kui tegu on potentsiaalse valeinfoga või olulise koroonaviiruse teadaandega usaldusväärsetest allikatest. Võib üsna kindlalt väita, et aasta 2020 tähistab sotsiaalmeedia võrgustike arengus tõhusama faktikontrolli ajastu algust.

Tehnoloogiaettevõtted pakuvad lahendusi

Mitmed ettevõtted on koroonakriisis välja tulnud uute lahendustega või täiesti uute kontseptsioonidega. Näiteks Eesti logistika IT-firma Sixfold avaldas 2020. aasta märtsis avalikult kättesaadava tööriista — kaardi, mis reaalajas näitab kaupade liikumist Euroopa piiridel. Logistikafirmadele võimaldas see teha kaubaveo osas kiireid ja olulisi otsuseid.

Eelmisel nädalal ilmus uudis, et idufirma Handies tõi turule rakenduse, mille abil on kõigil võimalus oma oskustega lisaraha teenida. Koroonaviiruse tagajärjel on töötute osakaal hüppeliselt kasvanud viimaste aastate kõrgeimale tasemele, mistõttu lühikeste tööampsude tegemine paljude jaoks üks viis kasvõi ajutiselt raha teenida, kuni stabiilse töökoha leidmine aega võtab. Taoline rakendus, mis võimaldab leida kiireid lahendusi suurtele probleemidele on üks näide paljudest, kuidas tehnoloogiaettevõtted püüavad kriisiolukorras erinevatele probleemidele lahendusi leida.

Uued igapäevased töövahendid

Digitaalne nomaadlus oli veel aasta tagasi vaid valitud ametitel võimalik ja polnud ka ajendit, et leida kaugtöö tegemise võimalusi valdkondades, kus selle järele otsest vajadust polnud. Täna aga paluvad nii teadlased kui ka peaminister, et tööandjad leiaksid võimaluse oma töötajatele kodust töötamiseks. Seega on hüppeliselt kasvanud ka vajadus kodukontori sisustamiseks.

Me saame täna töötada juba aastaringselt oma suvekodus või maal vanaema juures viibides. Koosolekud toimuvad nüüd videosilla teel ning dokumentide digitaalselt allkirjastamiseks on Eesti Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) arendatud DigiDoc äpp.

Tehnoloogia areng on globaalsele pandeemiale pakkunud leevendust ning inimkond usaldab oma igapäevaste tööde-tegemiste juures paljud tähtsad ülesanded nutiseadmetele. On siiski oluline, et kasutaja teaks, kus võivad peituda ohud ja kuidas end küberkuritegevuse eest kaitsta.

Iga päev ilmub välja uusi rakendusi, milledest enamik on mõeldud pakkuma abi ja lahendust probleemidele ning väga palju on meelelahutuslikke äppe, kuid mõnikord peidavad end näiliselt põneva rakenduse taga pahatahtlikud kurjategijad, kellel on soov ligi pääseda sinu kontodele ja pangaandmetele.

Sa ei taha ju, et sinu pangakaardi andmed lekiksid häkkeritele ühe rakenduse tõttu, mille sa juhuslikul reklaamil klikkides alla laadisid? Sel juhul tee alati enne rakenduse alla laadimist korralikult eeltööd ja veendu, et laed rakendusi alla ainult usaldusväärsetest kohtadest.