Eestis on aastaga kaugtõestamisega tehtud üle 10 000 notariaalse toimingu

Möödunud aastal tehti kaugtõestamisega kokku 8220 notariaaltoimingut ning eriti tugeva tõuke andis süsteemile teine viiruslaine Foto: SCANPIX

Möödunud aasta veebruaris pilootprojektina käivitatud notariaalsete tehingute kaugtõestamisega on tehtud juba üle 10 000 toimingu.

Notariaalseid toiminguid videosilla vahendusel võimaldav kaugtõestus oli pilootfaasis mõeldud vaid teatud liiki toimingute tegemiseks, kuid eriolukorras testperioodi lühendati võimaldamaks tehingute sooritamist notaribürood füüsiliselt külastamata.

«Algselt oli kaugtõestatavate toimingute ring üsna piiratud, kuid eriolukorra ja liikumispiirangute tingimustes otsustati kiirendada süsteemi laialdasemat kasutuselevõttu ning juba alates 2020. aprillist on kõiki notariaalseid toiminguid, v.a abielu sõlmimine ja lahutamine, võimalik teha kaugtõestamisega,» ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Viljar Peebu sõnul pole vastupidiselt kuulujuttudele Eesti e-tiiger uinunud. «Eesti notariaat on hästi digimeelne ning nende igapäevane tööplatvorm – e-notar – on maailma parimaid. E-notar võimaldab ulatuslikku andmevahetust, nii andmepäringuid kui andmeedastust, paljude registrite ja andmekogudega ning seega teeb notar oma kliendi elu oluliselt mugavamaks. Kaugtõestamist võimaldas maailmas esimesena küll Läti notariaat, aga Eesti notariaadi lahendust on kasutatud juba ainuüksi aastaga kordades rohkem ning sellel on rohkem funktsionaalsusi,» ütles Peep.

Kaugtõestamine pole kindlasti võrreldav suhtluse või toimingu tegemisega Skype-i või Zoomi vahendusel. Uut süsteemi valmistati ette aastaid, sest notariaalsete toimingute puhul on toimingus osalejaga isikusamasuse ja tegeliku tahte tuvastamine kriitilise tähtsusega. «Kui notaril pole võimalik täielikult veenduda isikusamasuses ja inimese soovis tehingut teha, ei saa ta ka tehingut tõestada. Seetõttu oli süsteemi arendamine aeganõudev, et saaksime täielikult veenduda selle töökindluses ja ohutuses,» selgitas Merle Saar-Johanson.

Kaugtõestamiseks on inimesel vaja Eesti ID-kaarti, digi-ID-d, mobiil-ID-d, elamisloakaarti või e-residendi digi-ID-d ning kaamera ja mikrofoniga varustatud arvutit koos digiallkirjastamise võimalusega. Isikut tõendava dokumendi ning tehingus osaleva inimese isikusamasuse aitab turvaliselt tuvastada Eestis arendatud Veriffi biomeetriline näotuvastustehnoloogia. «Lähikuudel valmib ka kaugtõestamise testkeskkond, kus iga klient saab tehingule eelnevalt testida kaugtõestamise lahenduse kasutamist veendumaks, et kaugtõestamiseks on kõik vajalikud tehnilised eeldused täidetud,» lisas Saar-Johanson.

Notarite Koja esimehe hinnangul pole viirusohu ja liikumispiirangute tingimustes kaugtõestamine olnud pelgalt mugavusteenus, vaid võimaldanud teostada paljusid tehinguid, mida vastasel juhul oleks pidanud edasi lükkama. «Otsesed liikumispiirangud kõrvale jättes on kaugtõestamisega saanud vajalikke toiminguid teha ka näiteks riskirühmadesse kuuluvad inimesed, kes soovivad terviseohutuse huvides kontakte minimeerida, aga ka kontaktsed ja eneseisolatsioonis inimesed,» tõi Saar-Johanson näiteid.

Möödunud aastal tehti kaugtõestamisega kokku 8220 notariaaltoimingut ning eriti tugeva tõuke andis süsteemile teine viiruslaine, sest ajavahemikus oktoober-detsember kaugtõestatud tehingute arv sisuliselt kolmekordistus. Ainuüksi tänavu jaanuaris ja veebruaris kaugtõestasid notarid vastavalt 1362 ja 1656 toimingut – seega on aastaga juba üle 10 000 notariaalse toimingu tehtud kaugtõestamise teel.

Kaugtõestatud toiming on õiguslikult samaväärne notaribüroos tehtud toiminguga ning kaugtõestamist võimaldavad tänaseks enamik notareid. Kaugtõestamine on vabatahtlik nii kliendile kui ka notarile ja jätkuvalt on igaühel on võimalus sooritada toiminguid notaribüroos kohapeal. Siiski rõhutab Saar-Johanson, et praegust pandeemiaolukorda arvesse võttes soovitab notariaat võimalusel eelistada toimingute tegemist kaugtõestamise teel.