Viirma rääkis, et infopäringute arv tõusis seoses vene telekanalitega kolm korda ja eelkõige olid helistajateks vene keelt kõnelevad inimesed. «Meie klienditeenindusse pöörduti mitmete küsimustega ning sellest nähtus üsna selgelt, et kuigi digi-TV teemadel on räägitud palju, ei ole kliendid teatud aspektidega siiski kursis,» lausus Viirma.
Mitmed helistajad murdsid pead selle üle, kas teenusepakkuja vahetuseks on tarvis korteriühistu nõusolekut, kui kiiresti saab digi-TVd vaatama hakata, kas vanad telerid kõlbavad digi-TV vaatamiseks, mis saab siis, kui korteris on mitu telerit, kas digi-TVd saab tellida ka telefoni ja internetita ning kas digi-TV ikka kodukohta ulatub.
Sarnastele küsimustele peaks lisaks teenusepakkujatele vastuseid saama ka digilevi veebilehelt digilevi.ee või infotelefonilt 17101. Samas on veebileht praegu vaid eestikeelne ja ka telefonile vastavad teenindajad teretavad helistajat eesti keeles. Täiesti abita vene keele kõneleja siiski ei jää – numbrile 17101 vastanud neiu sõnul mõned klienditeenindajad vene keelt ikka oskavad, kuid internetis tema teada venekeelseid materjale ei ole.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel lubas, et venekeelne info digitelevisiooni kohta ilmub internetti üsna pea.
Põhjuseks, miks seda seni tehtud pole, tõi ta asjaolu, et enamik venekeelsest elanikkonnast Eestis on liitunud kaabelvõrguga ja seega digi-TV teema neist suurt osa ei puuduta. Digikanalite edastamise eest kaabeltelevisiooni klientidele vastutab teenusepakkuja. Teine takistus on Piheli sõnul vastava sõnavara puudumine.
Tõlkimisega tehakse algust võib-olla juba mõne nädala pärast, mil eestikeelsel veebilehel olev info on uuesti läbi vaadatud ja parandatud, ütles Pihel.