Telia Eesti küberturbe valdkonna juht Aigar Käis jagab soovitusi, milliseid turvariske peaks kooliõpilased vältima koduse distantsõppe ajal.
Ekspert soovitab: milliseid turvariske peaks vältima distantsõppe ajal?
Käisi sõnul on üks peamisi ohte see, kui õpilane käib oma online-identiteediga hoolimatult ringi.
«See tähendab, et erinevates e- ja digikeskkondades kasutatakse näiteks samu salasõnu või siis kergesti äraarvatavaid salasõnu, mis võimaldavad küberpättidel konto üle võtta,» ütles ta. «Teine oht on vananenud või tarkvaraliselt uuendamata seadmed, millega käiakse internetis ning mis on haavatavad häkkerite rünnakutele.»
Kolmandana tõi ta välja erinevad õngitsuskampaaniad, mis on suunatud spetsiaalselt noorte vastu. «Siin on kasulik meelde jätta, et tasuta asju pole olemas. Pidevalt on liikvel erinevad petuskeemid, kus pakutakse kingitusi, loosimisi või tasuta seadmeid, kui end kuhugi kirja panna või jagada näiteks Facebooki postitusi. Sellistesse pakkumistesse peaks suhtuma umbusklikult,» lisas Käis.
Mida saavad noored ise ära teha, et internetis veedetud aeg oleks võimalikult turvaline?
- Ära kasuta lihtsaid salasõnu ning ära jaga oma salasõnu kellegagi.
- Kasuta oma kontode kaitseks mitmeastmelist (2FA/MFA) kinnitamist.
- Kodune info jääb koju. Ära anna seda välja võõrastele ei tänaval ega internetis.
- Tasuta asju pole olemas. Suhtu tasuta pakkumistesse, loosimistesse ja kingitustesse umbusklikult.
- Uuenda oma seadmed ja hoia nende tarkvara ajakohasena. Puhasta need kõigist oma andmetest enne seadme taaskasutusse andmist.
- Vaata üle oma sotsiaalmeedia privaatsussätted ehk millise iseloomuga infot tohiksid sinu kohta teised inimesed näha ja kes tohib näha.
- Kasuta usaldusväärseid seadmeid ja internetiühendust oma informatsioonile ligipääsuks.
- Võimalusel kasuta salasõnade haldusvahendit, nagu Lastpass, Lockwise, 1password, Keepass jt.
- Kasuta legaalset ja usaldusväärsest allikast saadud tarkvara.