/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)
/nginx/o/2021/03/29/13702135t1h269a.jpg)
Eesti ettevõttel Crystalspace valmisid stereokaamerate lennumudelid NASA juhitud programmi Artemis jaoks.
Eestlaste kuukaamerate projekt jõudis lõpule: «Nüüd ootame, mil need NASA missiooniga Kuule lendavad»
Kaamerad saadetakse NASA koostööpartnerile Maxar Technologies ning need integreeritakse nüüd robotkäe külge, mis hakkab paari aasta pärast Kuu peal pinnaseproove võtma, teatas ettevõte.
Crystalspace’i asutaja ja tehnoloogiajuhi Jaan Viru sõnul on Eesti esimene Kuu-projekt jõudnud edukalt lõpule. «Nüüd jääme ootama hetke, mil Eestis valminud kaamerad NASA missiooniga päriselt Kuule lendavad, meie töö on tehtud,» on Viru rahul. Viru lisas, et jooksvalt pakuvad eestlased siiski tuge kaamerate opereerimiseks ja tarkvara uuendamiseks.
«Ma loodan, et see projekt sillutab Eestis teed ka teistele kosmoseprojektidele riistvara vallas. Suutsime koos partneritega ülipingelisest graafikust hoolimata valmistada toimiva kaameralahenduse, mis läheb esimese Eesti tehnoloogiana Kuule. Selles projektis osalemine on meile suur au ja tõestus, et Eesti tööstus suudab toota tipptasemel kosmosetehnoloogiat,» kinnitas Viru.
Viru sõnul on huvi Crystalspace’i kaamerate vastu pärast edukat Kuu kaamerate projekti kasvanud. «Oleme maailmas üks vähestest, kes suudab toota väga töökindlaid väikeseid kaamerasüsteeme. Selliseid kaameraid on vaja igal kosmosemissioonil, seega loodame, et saame tulevikus enda kaameraid veel Kuule või isegi Marsile saata,» rääkis Viru.
/nginx/o/2021/03/29/13702136t1hc5c2.jpg)
Ka Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori dr Mihkel Pajusalu sõnul suudaks Eesti ettevõtted ja teadusasutused kosmosevaldkonnas ühiselt veel palju korda saata. «Eestil on kosmoseriigina ette näidata juba mitmeid edulugusid. NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri projektides osalemise mõju on Eestile hindamatu väärtusega, seda nii innovatsiooni kiirendajana kui ka riigi maine jaoks.»
Crystalspace’i arenduspartneri Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets tunnustas kogu meeskonda ja kõiki koostööpartnereid. «Meil olid projekti kaasatud iga valdkonna Eesti parimad tegijad, alates arendusest ja disainist kuni tootmise ning katsetusteni, paljudel oli ka varasem kogemus kosmosetööstusega. See oligi üks projekti edu eelduseid, et kõik teadsid täpselt, mida teha, ning suutsid ajagraafikus püsida,» kiitis Murumets.
Kaamera mehaanika disainiti Inseros ja toodeti Radiuses, Krakulis tehti elektroonikadisain ja osa tarkvarast koostöös Tauriaga, elektroonikakomponendid toodeti Incapis. Süsteemiintegratsioon tehti Krakulis ning katsed Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris.
Tartu ülikooli hargettevõte Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies, et valmistada stereokaamerad NASA juhitud Kuu robotmissiooni jaoks. Missioon, mis rajab teed sellele, et inimesed jõuaksid 2024. aastal taas Kuule ning 2028. aastal esimest korda Marsile.