Aprillist kehtima hakanud määrus tõstab arvutite, telefonide ja mälupulkade hinda

Nutitelefonide lõpphinnale võib lisanduda 3,5 eurot Foto: SCANPIX

Aprillist kehtima hakanud uus nn tühja kasseti tasu mõjutab arvutite, telefonide, salvestamise funktsiooniga telerite, aga ka mälupulkade ja paljude teiste andmete salvestamiseks mõeldud seadmete maaletoomise kulu.

Tasu peavad maksma salvestusseadmete ja –kandjate tootjad ning maaletoojad ning tasu kogujaks on Eesti Autorite Ühing. Tootjad ja maaletoojad võivad lisada tasu omakorda toodete lõpphinnale, mis tähendab tarbijate jaoks hinnatõusu.

Uue regulatsiooniga hakatakse tasu koguma:

• süle- ja tahvelarvutilt 3,5 eurot
• lauaarvutilt 3,5 eurot
• nuti- ja MP3/MP4-mängijaga telefonilt 3,5 eurot 
• salvestamisfunktsiooniga telerilt 4 eurot
• CD-le, DVD-le ja BD-le salvestatava audio- või videosalvestusseadmelt 3 eurot
• MP3/MP4 pleierilt 3 eurot
• väliselt kõvakettalt 3 eurot
• USB mälupulgalt 50 senti
• mälukaardilt 50 senti
• optiliselt andmekandjalt 3 senti

Advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat Toomas Seppeli sõnul on nn tühja kasseti tasu ehk erakopeerimise hüvitise regulatsiooni eesmärk kompenseerida autoritele, esitajatele ja tootjatele saamata jäänud tulu isiklikuks otstarbeks kopeerimise tõttu. «Antud tasu ei ole seotud piraatkoopiate tegemisega ega muusika ja filmide levitamisega veebis,» selgitas Seppel.

Vandeadvokaat rõhutas, et antud süsteem on Eestis kehtinud juba 1996. aastast. Määrus laiendab oluliselt seadmete ja kandjate ringi, millelt tasu kogutakse. Tasu jaotuse osas on samuti muudatused, nüüd saavad tasu ka filmitootjad. Tasude jaotamine toimub kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu.

Tootjad ja maaletoojad peavad esitama Eesti Autorite Ühingule neli korda aastas raporti eelmisel kvartalil toodetud või imporditud seadmete ja andmekandjate kohta. «Oluline on ka silmas pidada, et seadmete ja andmekandjate ostmisel on uus erakopeerimise hüvitis arvestatud seadmete lõpphinda hoolimata sellest, kas ostja on füüsiline või juriidiline isik. Juriidilisel isikul on aga õigus hiljem makstud tasu tagasi nõuda, esitades selleks Eesti Autorite Ühingule taotluse,» lisas Seppel.

Valitsus võttis määruse eelnõu vastu 25. veebruaril. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on kogutava hüvitise eesmärk kompenseerida õiguste omajatele kahju, mis on neile tekkinud seetõttu, et nende teoseid võimaldatakse isiklikul eesmärgil loata reprodutseerida. «Tasu määrade kokkuleppimisel on arvesse võetud nii muutunud tarbimistrende, voogedastusteenuste populaarust kuid ka tõsiasja, mida kinnitavad uuringud, et koopiad endiselt tehakse,» ütles Lauri toona.

Hüvitis, mida autoritele ja teistele õiguste omajatele edaspidi kogutakse, on eeldatavasti umbes 1,9 miljonit eurot aastas.