Krüptoturgude metsikus läänes hakkab korda looma ka euroliit

Krüptoväärtuste tekitamine nõuab palju protsessoriaega. See tähendab ka suurt energiakulu. Vene BitRiveri nimeline krüptokaevandus kasutab Irkutski lähedase Bratski hüdroelektrijaama soodsa hinnaga energiat.  FOTO: MAXIM SHEMETOV/REUTERS

Mitmesuguste virtuaalvääringute kasutamine ja nende väärtus viimaste aastatega mitu korda kasvanud. Näiteks on bitcoin’i väärtus aastatel 2018–2021 suurenenud pea neli korda: 2018. aasta veebruaris oli see 10 903 ja 2021. aasta veebruaris 40 302 USA dollarit.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Virtuaalvääringuid on mitu ning nende täpsed toimimismehhanismid ja väärtus erinevad. Küll aga on virtuaalvääringud silma jäänud oma volatiilsuse ja võimaliku väärkasutusega – neid kasutatakse mitmesugustes rahapesuskeemides või illegaalsete toodete eest tasumiseks (tumeveebis ja mujalgi). Riskidele vaatamata on virtuaalvääringud jõuliselt finantsmaailma sisenenud. See kõik tõstatab küsimuse turu reguleerimise vajaduse kohta.

Euroopa Liit (EL) ongi astunud esimese suure sammu krüptoturgudega seotud riskide juhtimiseks.

Tagasi üles
Back