Kosmosemasina nimekaim on tavaline vaktsiin

Madis Metsis
Copy
Adenoviiruse arvutigraafiline esitlus. Omalaadse meremiinina turritavate valgutundlatega adenoviirused on levinud nakatajad. Vaktsiini saamiseks vahetatakse pärilikkusaines viirust paljundav osa koronaviiruse ogavalku tootmist kirjeldavate DNA-juhtnööridega.
Adenoviiruse arvutigraafiline esitlus. Omalaadse meremiinina turritavate valgutundlatega adenoviirused on levinud nakatajad. Vaktsiini saamiseks vahetatakse pärilikkusaines viirust paljundav osa koronaviiruse ogavalku tootmist kirjeldavate DNA-juhtnööridega. Foto: Stocktrek Images/Stocktrek Images

Gamalei-nimeline instituut on oma vaktsiinile valinud hästi kõrvahakkava nime: 58-sentimeetrise läbimõõduga 75-kilose metallkerast tehiskaaslase järgi, mille sisemuses olnud raadiosaatjad piiksusid aastatel 1957–1958 kosmoses üle kolme kuu. On ju ajaloost teada, et tehiskaaslane Sputnik oli Venemaa ajutise tehnoloogilise ülekaalu võrdkujuks.

Praegu on olemas avalikud andmed täiemahuliste kliiniliste katsetuste kohta ja üsna detailne arusaamine, mis asi ikka see Sputnik V on. Alustama peab sellest, et Sputnik V on oma tehnoloogia poolest üsna lähedane AstraZeneca vaktsiinile. Mõlemad on ehitatud paljunemisvõimetute viiruste baasil. Kasutatakse adenoviiruseid, mille võimet võõra geneetilise informatsiooni rakkudesse viimiseks on hästi uuritud. Need viirused on väga laia levikuga ja nakatavad väga paljusid erinevaid organisme, kaasa arvatud pea kõiki kodu- ja lemmikloomi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles