Vesiniku-unistustest on saanud paljulubav tegelikkus

Ühte kilogrammi vesinikku on kätketud üle kolme korra rohkem energiat kui samasse kogusesse bensiini. Foto: SEBASTIEN SALOM-GOMIS/SIPA/SEBASTIEN SALOM-GOMIS/SIPA

Euroopa Liit soovib, et liikmesmaade majandused oleksid tulevikus võimalikult süsinikuheitevabad. See on rohepöörde peamine sisu. Igal riigil on siin oma roll ja peamine on see, et lahti tuleb saada süsihappegaasi tekkest energia tootmisel.

Esialgu soovitakse priiks saada fossiilkütustest. Vesinik on selleks ideaalne lahendus. Kui süsinikust ja süsinikku sisaldavatest ühenditest energia saamiseks seda põletatakse ning tulemuseks on süsihappegaas, siis ka vesinik põleb (kas leegis või katalüsaatori vahendusel) ja tulemuseks on reeglina veeaur. Mul on hea meel rikastada lugeja silmaringi, lisades oma lukku tähelepanekuid ka põhjalikust vesinikualasest ülevaateartiklist, mis ilmus möödunud aastal ajakirjas International Journal of Hydrogen Energy*.