Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Vesiniku­majanduse võtmevõrgustik: hoiustamine ja transport

Süsinikuheitmevabalt toodetud veeldatud vesiniku mahuti Kobe lennujaama läheduses Jaapanis. Kawasaki ehitatud mahuti on osa Jaapani laienevast vesinikutaristust. 2050. aastaks soovitakse seal ulatuslikult üle minna vesinikupõhisele majandusele.  FOTO: YUKA OBAYASHI/REUTERS

Ma olen üsna veendunud, et üks tuleviku energeetika tugisammastest saab olema vesinik (H2). Seega, esil on roheline vesinik.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selle tootmise viisidest tegin juttu vesinikuaabitsa esimeses osas (PM 16.04). Vesinik on üsna omapärane kütus, sest ka veeldatult –253 °C juures on selle tihedus vaid 73 kg/m3. Kuupmeeter diislikütust kaalub oma 800 kilogrammi. Vesinikus on küll üle kolme korra rohkem energiat, aga põhjuseks, miks sisepõlemismootorid on siiani nii populaarsed, võibki pidada asjaolu, et fossiilkütused on ruum­alaühiku kohta üsna energiatihedad. Vesiniku eelis joonistub välja just vajaduse puhul kliimamuutustega seonduvat kiirelt ja põhjalikult lahendada.

Tagasi üles
Back