Ajaloo vältel on aprillikuus teinud inimene esimest korda kosmoselennu, avastanud kogemata psühhotroopse narkootikumi LSD, kasutusse võtnud giljotiini, avastanud elektroni ja muudki.
1. aprill
Esimene ajalehes − The Timesis − avaldatud ilmakaart.Foto: Wikipedia
1875
Sir Francis Galton avaldas maailma esimese ilmakaardi ajalehes The Times. Ta võttis kasutusele ilmaandmete mõõtmise seadmed ja kandis kaartidele ka samarõhujooned. Tänaseni näevad ilmakaardid üsna samamoodi välja. Galton ehitas ka mehaanilisi seadmeid, millega automatiseeris ilma puudutavate parameetrite mõõtmisi.
1976
Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne asutasid ettevõtte, millest sai 3. jaanuaril 1977. aastal Apple Computer, Inc. (Wayne lahkus ettevõttest 11 päeva hiljem, loobudes oma kümneprotsendilisest osalusest 2300 dollari eest).
2. aprill
DNA heeliks on tänaseks üldiselt äratuntav kujutis.Foto: Michael Osterrieder/Panthermedia/Michael Osterrieder
1935
Šoti füüsik Sir Robert Watson-Watt (1892-1973) sai patendi radarile (ingl radio detection and ranging – raadiotuvastus ja kauguse määramine).
1953
Ajakiri Nature avaldas Francis Cricki (1916–2004) ja ja James Watsoni (1928) artikli nukleiinhapete struktuurist. Esimest korda avaldati tänaseks üldlevinud kaksikheeliksi kujutis. Avastuseni viinud keemiku Rosalind Franklini (1920–1958) nime autorte hulgas pole. 1962. said Crick ja Watson Nobeli keemiapreemia.
1978
Šveitis insener Georges de Mestral’ile (1907-1990) 1948. aastal väljastatud patent Velcrole kaotas kehtivuse. Pärast seda hakkas takjaliides ulatuslikumalt levima. 1941. aastal, vaadates pärast mägimatka riietele nakkunud takjaid mikroskoobi all, märkas ta neil imepisikesi konksukesi. Sellest sai ta idee ka takjakinnituse loomiseks. Nimetus Velcro on prantsusekeelsetest sõnadest «velevet» ja «croshet», mis tähendabki konksu.
