Vesiniku kasutamine: tööstus, sõidukid, kodud-kontorid

2019. aasta juunis külastas Lennusadamat päikesevoolul liikuv ja vesiniku kütuseelementi kasutav Prantsuse katamaraan Energy Observer. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

​Ühiskondade süsinikdioksiidiheite vähendamine – dekarboniseerimine –​ sõltub sellest, kui ulatuslikult leiab rohelisel moel toodetud vesinik selles oma koha. Praegustes majandusoludes ja maksupoliitikate kontekstis tähendaks see, et vesiniku hinnaks peaks olema 1,5–3 USD/kg (1,25–2,5 eurot/kg). Eelistatud oleks see toota elektrolüütiliselt. Vesiniku tootmisel maagaasist konversioonil veeauruga tuleb kasutama hakata süsihappegaasi püüdmist ning selle ladustamist.

Vesiniku kasutamine kasvab kõigis transpordisektorites: Alstomi iLinti elektrirong saab oma energia 400 kW võimusega kütuseelemendist.

2019. aastal kulus puhast vesinikku 70 miljonit tonni ja sünteesgaasi koostises 45 miljonit tonni. Selle rahaline koguväärtus oli 115 miljardit dollarit (95 miljardit eurot), mis on praegu 82 eurosenti kilogrammi vesiniku eest. Aga veel kord: see pole roheline vesinik, seega ei aita selle kasutamine kaasa kliimamuutuste leevendamisele.