Tähesõjad on taas susisema pandud

Hiina loodava uue kosmosejaama esimene moodul Tianhe, mis äsja, 29. aprillil orbiidile lennutati. Selle orbiidile lennutanud kanderaketi tükkide kontrollimatu naasmine Maale tekitas mõõdukalt meelehärmi. Foto: Wikipedia

Hiina ja Venemaa on kosmosetööstuses nii liitlased kui konkurendid. Aprillis teatati, et ühiselt kavatsetakse luua uurimisrajatiste kompleks Kuule. Samas on riigid otsustanud mõne aasta pärast välja tulla eraldi kosmosejaamadega. Ameerika Ühendriigidki ei ole mängust välja jäänud, kuid praegu paistab, et neil on oht oma konkurentidele alla jääda.

Üksteisega on need riigid kõvemate kosmosesaavutuste nimel võistelnud juba rohkem kui pool sajandit – tänavu tähistavad nii venelased kui ameeriklased 60 aasta möödumist esimestest mehitatud kosmoselendudest. Selle ringi võitis siiski kuuajase eduga Venemaa, lennutades orbiidile Juri Gagarini, ning kiirustades tuli seda teha luuresatelliidi kestas, kuhu hiidkaamera asemel pandi kosmonaut. See oli ka põhjus, miks omal ajal ei olnud avaldatud ühtki pilti Vostok 1 nimelisest kosmosesõidukist. Ka maandusid kosmosekapsel ja sealt pärast atmosfääri sisenemist väljunud Gagarin eraldi langevarjudega, aga võitjate üle kohut ei mõisteta. Kirja läks see ajalooannaalidesse, kui esimene mehitatud kosmosereis.