/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/05/11/13775295t1h662f.jpg)
Kliimamuutuste tagajärjel muutuvad ookeanid soojemaks ja happelisemaks ning korallrahud üle maailma seisavad silmitsi kasvava kuumastressi, pleekimise ning neist tuleneva hävinguohuga.
Innustatuna edusammudest inimese mikrobioomi uurimises, on teadlased ajakirjas Microbiome avaldanud artikli sellest, kuidas kasulike bakterite siirdamine neile võiks keskkonnaolude tõttu haavatavate liikide kuumakindlust suurendada aidata.
Korallide kaitsmiseks on teisigi meetodeid – katsetatud on nii kaitsekiledega, mis liigset UV-kiirgust blokeerivad, kui veealuste kõlaritega, millest kostuv heli kalu korallrahude lähedale meelitab. Samuti on rajatud korallikasvandusi.
Kuid leitud on veel üks võimalus - teadlaste sõnul võivad kasulike funktsioonidega probiootilised bakterid aidata korallidel paremini kuumastressile vastu pidada. Eksperimentides kasutati Taist pärit koralliliike Pocillopora ja Porites. Töörühm tuvastas loodusest kuumakindlad doonorkorallid ning haavatavad retsipientkorallid ning seejärel kasutati doonorkorallide korallkoest saadud materjali tundlike retsipientide kaitsepookimiseks.
Pleekimist ja muutusi mikrobioomis uuriti geneetilise analüüsi kaudu ning leiti, et soojas vees (34°C) pleekisid mõlema liigi siirdatud mikrobioomiga korallid vähem, kui korallid kontrollgrupis. Nii järeldatigi, et kaitsepoogitud korallid suutsid lühikese aja jooksul kuumastressile hästi vastu pidada.
Kuigi sellise meetodi ülemaailmses mastaabis kasutamine oleks hoomamatult keerukas ülesanne, on uuring sellegipoolest oluline mõistmaks, kuidas korallid erinevatele välismõjutajatele reageerivad. Selle põhjal on võimalik välja töötada ka ennetavaid kaitsestrateegiaid, et tagada korallide elu ka kliimastressi oludes. New Atlas/Microbiome Journal/PM