/nginx/o/2021/05/13/13778276t1h8436.jpg)
Kolme viimase aasta esimese kvartali automüügistatistika võrdlus näitab ilmekalt, et Eesti inimesed on järk-järgult suunanud oma pilgud rohkem diiselautode poole, samal ajal kui Lätis ja Leedus on diiselmootoritega sõidukite ostunumbrid langustrendis.
Võrreldes meie naabritega on Eesti inimesed aga palju rohkem gaasiautode usku, teatas Topauto.
Kui 2019. aastal moodustas Eestis ostetud uutest sõiduautodest diiselmootoritega sõidukite osakaal koguturust 24 protsenti, siis 2020. aastal 26 ning selle aasta näitajate põhjal juba 29 protsenti. Bensiinimootoritega autode osakaal on seevastu tuntavalt langenud 65 protsendilt 53-le.
Lätis on diiselmootoritega sõidukite müük kukkunud kahe aastaga seitse ning Leedus üheksa protsendi võrra, olles vastavalt 20 ja 32 protsenti kogu turust.
Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on bensiini ja diislikütuse hinnaerinevus kõige suurem Eestis, kuna eelmise aasta 1. mail langes diislikütuse aktsiis. Samal ajal tuleb arvestada, et bensiini aktsiisi ei langetatud, mille tulemusel on bensiini ja diislikütuse hinnakäärid Eestis kogu Baltikumi suurimad.
«See, milliseid autosid eelistatakse ühes või teises riigis, sõltub otseselt kütuse hindadest. Tõsi, tarbijad on eelistanud bensiiniautosid diiselautodele ning leppinud mõningase kallima bensiini hinnaga, kuid juhul kui bensiini ja diislikütuse hinna erinevus on liiga suur, siis see avaldab mõju ka tarbijate ostuotsusele. On äärmiselt positiivne, et samal ajal leiavad tarbijad ühe enam üles ka gaasil sõitvad autod, mille korral on kütusekulud bensiini ja diislikütusega võrreldes oluliselt madalamad ning lisaks sõidetakse sel juhul ka keskkonnasäästlikumalt,» hindas Vaht Baltikumi autoostu trende.
Topauto müügijuhi Janek Eskori sõnul ostetakse diiselmootoritega autosid hästi seetõttu, et lisaks soodsamale kütusele on need tänapäeval küllaltki säästlikud ning töökindlad.
«Uued diiselmootoritega autod on tegelikult üsna keskkonnasõbralikud ning pole näha, et nende populaarsus lähemate aastate jooksul Eestis kahaneks,» ütles Eskor. «Kuigi mitmed tootjad, nagu Hyundai, on toonud turule suure valiku hea sõiduulatusega elektri- ja hübriidautosid, on Eesti inimeste eelistus visa muutuma ning diiselmootoris nähakse endiselt töökindlat ja säästlikku valikut.»
Alan Vaht soovitab autoostul vaadata siiski kaugemale tulevikku ning mõelda auto soetamisel ühtlasi ka sellele, millised on trendid kütuseturul – kuidas prognoositakse lähiaastatel fossiilsete kütuste hinna muutumist ning millised arengud toimuvad roheliste sõidukite arendamisel.
«Bensiin ja diislikütus moodustavad Alexela autokütuste tooteportfellis peamise osa ning on seetõttu väga olulisel kohal. Ent eeldused võimalikult kiireks ja valutuks üleminekuks vähem keskkonda koormavatele transpordikütustele nagu CNG, LNG, LPG, elekter ja vesinik on Alexelas meile prioriteediks,» sõnas Vaht.
Üks erinevus võrreldes teiste Balti riikidega on eestlaste gaasiautode lembus. Kuigi koguturust jääb gaasiautode maht Eestis 3,5 protsendi ligi, siis Lätis on see 1,3 ning Leedus alla protsendi.
«Eesti edu taga on kindlasti see, et Eestis on gaasitanklaid tuntavalt rohkem kui meie lõunanaabrite juures,» ütles Eskor.
Kõik kolm Balti riiki on aga sarnaselt usinad hübriidautode kasutajad – Eestis 12, Leedus 13 ja Lätis 14 protsenti koguturust.
Elektriautode võidukäigust on müügistatistika põhjal veel vara rääkida. Käesoleva aasta esimeses kvartalis müüdi neid Eestis kokku 94 tükki, mis moodustab vaid 1,7 protsenti kogu müüdud uute autode hulgast. Lätis on vastav protsent 2 ja Leedus 1,1 protsenti.
«Elektriautode võidukäiku ennustati juba paar-kolm aastat tagasi, kuid see pole siiani loodetud mahus teoks saanud. Elektriautod tekitavad igapäevaselt palju kõneainet, ent nende laialdaseks kasutuselevõtuks peaks nende hind olema pisut soodsam ning avalik laadimistaristu rohkem arenenud,» kommenteeris Eskor.
Topauto tegutseb Eesti autoturul aastast 1994 ning müüb Hyundai, SEATi, CUPRA, Suzuki, Isuzu, Citroëni ja SsangYongi sõidukeid.
/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)