Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Bakterid ja seened sisenevad vesinikutehnoloogiasse

Copy
Bakter Desulfovibrio desulfricans on polümeeris hapniku eest kaitstult suuteline elektrivoolu toel nii tekitama vesinikku ja muudama vesinikku ka elektrivooluks.
Bakter Desulfovibrio desulfricans on polümeeris hapniku eest kaitstult suuteline elektrivoolu toel nii tekitama vesinikku ja muudama vesinikku ka elektrivooluks. Foto: Wikipedia

Energiatööstuses unistatakse odavast vesinikuenergiast ja see võibki tõeks saada – teadlased on leidnud ensüümi (bioloogilise katalüsaatori), mis suudab elektrivoolu toel toota vesinikku ning vesinikust elektrit.

Üks põhjustest, miks vesinikuenergeetika veel kulukas, on see, et üldjuhul kasutatakse nii kütuseelementides kui elektrolüüserites katalüsaatorina haruldast ja kallist metalli – plaatina. Kuid loodusel on oma lahendus varuks: ensüümid, mida nimetatakse hüdrogenaasideks. Need suudavad vesiniku muundumist väga kiiresti ja peaaegu ilma energiakadudeta katalüüsida.

Varem ei ole biokatalüsaatoreid nende kõrge hapnikutundlikkuse tõttu tööstuslikuks kasutamiseks sobivaks peetud. Nüüd on aga Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolide teadlastel koostöös õnnestunud ensüümid kapseldada neid kaitsvasse polümeeri, mis muudab nad tugevalt oksüdeerivatele oludele vastupidavamaks.

Tagasi üles