Plastikust reaktiivkütuseni vähem kui tunniga

A KC-10 Extender tangib F-22 Raptorit. Kas tulevikus on kütuseks plastmasside töötlemisel saadu? Foto: Stocktrek Images/Stocktrek Images

Washingtoni osariigi ülikooli teadlased on välja töötanud innovaatilise viisi, kuidas muuta plastijäätmed reaktiivkütuste komponentideks ja muude väärtuslike toodete koostisosadeks. See muudab problemaatilise plastiku ringlussevõtu lihtsamaks ja kulutõhusamaks.

Plastjäätmete kogunemine on põhjustanud laiaulatusliku keskkonnakriisi. Nii makro- kui mikroplast on suureks ohuks looduskeskkonnale ning mikroplastitükkide toiduahelasse sattumine võib omada. Plastiku ringlussevõtt on aga problemaatiline. Mehaanilisi meetodeid kasutades vähenevad materjali majanduslik väärtus ja kvaliteet, keemiline ümbertöötlemine on aga kallis ja tülikas.

Ajakirjas Chem Catalysts avaldatud uuringust selgub, et WSU teadlased on aga välja töötanud katalüütilise protsessi, mille käigus levinuimat plastmaterjali, polüetüleeni, on võimalik taas-väärindada.

Temperatuuril 220˚C, kasutades süsinikukatalüsaatoril ruteeniumit ning lahustit, suudeti 90% kasutatud plastikuks muuta reaktiivkütusekomponentideks või muudeks süsivesinike põhisteks toodeteks. Protsess toimus seniste meetoditega võrreldes tunduvalt madalamal temperatuuril ja tõhusamalt. Meetod on ka paindlik - reguleerides kasutatava katalüsaatori temperatuuri, kogust või reaktsiooni aega, on võimalik protsessi vastavalt eesmärgile kohandada. Samuti usuvad töö autorid, et protsess võiks tõhusalt toimida ka teist tüüpi plastikutega.

Praegu püütakse leida Washingtoni teadusfondi toel plasmasside töötlemisel saadud kütuste ja kemikaalide jaoks uusi kasutusvaldkondi ja sellisele toodangule turgu. Science Direct/PM