Euroopa näpuviibutused tehisintellekti poole

Tehisintellekt täidab tulevikus aina rohkem meie ümber olevast ruumist. Kas tehisintellekti loodud maailmaga seotus on inimestele ohutu? Euroopa Liit loodab neid porbleeme oma valmiva määrusega lahendada. Foto: Lucrezia Carnelos/Unsplash

AI (artificial intelligence, eesti keeles tehisintellekt) on viimaste aastatega teinud võimsa hüppe, jõudes kasutusse väga erinevates valdkondades. Sinu parimad uued muusikaleiud Spotifys, aga ka ligipääs finantsteenustele interneti kaudu – biomeetriline näotuvastus, mis samuti pole muud kui AI rakendus.

AI arenguga kaasneb ühiskonnale palju uusi võimalusi ja rööbiti vabaneb ressursse. Ometi kerkivad koos AI enama kasutusega esile ka selle turvalisuse ja kasutamise eetiliste aspektide küsimused. Näiteks ei peeta lääne ühiskondades aktsepteeritavaks Hiina stiilis AI-l põhinevat sotsiaalset hindamist (social scoring), kus inimese korralikkust ja seaduskuulekust jälgivad miljonid tehisintellektiga seotud valvekaamerad ja koondatakse muidki andmeid: tehinguid ja sotsiaalmeedia kontodel toimuvat.

Läänes teadvustame üsna hästi riske, mis on seotud tehisintellektil põhinevate krediidiskooride ja muude automaatotsustega, millel võivad olla inimest oluliselt mõjutavad tagajärjed. AI kasutusega kaasnevate riskide maandamiseks ja selgete ühtsete nõuete loomiseks ongi EL võtnud ette keerulise ülesande: reguleerida tehisintellekti.