R, 9.12.2022

Kilde juunikuisest tehnoloogiaajaloost

Marek Strandberg
, tehnoloogiatoimetaja
Kilde juunikuisest tehnoloogiaajaloost
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Verikaalsete objektide – näiteks sammaste – varjude pikkused eri laiuskraadidel annavad võimaluse hinnata Maa ümbermõõtu ja tõestavad selle keraja kuju.
Verikaalsete objektide – näiteks sammaste – varjude pikkused eri laiuskraadidel annavad võimaluse hinnata Maa ümbermõõtu ja tõestavad selle keraja kuju. Foto: Wikipedia

Juunikuus üle 520 aasta tagasi leiutati Hiinas esimene hambahari, 125 aasta eest sai Henry Ford valmis esimese auto, 44 aasta eest aga tuli müüki revolutsiooniline Apple II arvuti.

1. juuni

1869

Thomas Edison sai patendi «elektrograafilisele hääletussalvestile» – tegemist on esimese elektrilise hääletusmasinaga. Edison ise kirjeldas masinad järgmiselt: «Minu leiutise eesmärk on luua seade, mis registreerib seadusandlikes kogudes antud hääled hetkeliselt ja väga täpselt, vältides seega häälte lugemisel ja registreerimisel kulutatud väärtusliku aja kadu.»

Thomas Alva Edison enda leiutatud elektrilise hääletusmasinaga.
Thomas Alva Edison enda leiutatud elektrilise hääletusmasinaga. Foto: Arhiiv

1965

Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson andsid teada, et on avastanud raadioteleskoobi abil Universumi ürgse taustakiirguse, mis pärineb vahetult Suure Paugu järgsest ajast.

Raadioteleskoop New Jersys, millega avastati Universumi Suure Paugu algusest pärinev taustakiirgus.
Raadioteleskoop New Jersys, millega avastati Universumi Suure Paugu algusest pärinev taustakiirgus. Foto: Wikiopedia/Nasa/ Headquarters

3. juuni

1880

Alexander Graham Belli assistent edastas traadita telefoni kaudu sõnumi Franklini kooli katuselt Belli laboratooriumi aknale, mis asub Washingtonist umbes 213 meetri kaugusel. Bell ütles veidi enne surma reporterile, et fotofon, mis edastab kõnet valguse abil, on «suurim leiutis, mille olen kunagi teinud, suurem kui telefon».

Belli loodud fotofon.
Belli loodud fotofon. Foto: Wiki

4. juuni

1896

Henry Ford sai valmis oma esimese auto. See oli laiema kerega kui kuuriuks, milles see ehitati. Ford lõhkus kirvega ukseraami eest, et auto Detroidis katsesõiduks garaažist välja mahuks. Ford Motor Company asutati 12 isiku poolt 16. juunil 1903.

Vanemas eas Henry Ford oma kaasaga sõitmas enda poolt ehitatud esimese autoga.
Vanemas eas Henry Ford oma kaasaga sõitmas enda poolt ehitatud esimese autoga. Foto: Wikipedia

1937

Oklahoma Citys Humpty Dumpty supermarketis ​tutvustati esimesi ostukärusid, mille leiutas poeomanik Sylvan Goldman. Ostjate soove ei piiranud enam nende füüsiline võimekus iseteeninduspoes kaupu kanda.

Nüüdisaegne ostukäru.
Nüüdisaegne ostukäru. Foto: Wikipedia/tim Reckmann

5. juuni

1783

Esimese mehitamata kuumaõhupalli lend, mille valmistasid vennad Joseph-Michel ja Jacques-Étienne Montgolfie nende Prantsusmaa kodulinnas Annonays. Lend kestis kümme minutit.

Joonistus mehitamata õhupallist, mis oli teinud kümneminutise lennu. Mõned aastad hiljem lendas vendadepaar juba ise kuumaõhupalliga.
Joonistus mehitamata õhupallist, mis oli teinud kümneminutise lennu. Mõned aastad hiljem lendas vendadepaar juba ise kuumaõhupalliga. Foto: Wikipedia

1974

Esmakordselt tähistati ÜRO eestvõtmisel ülemaailmset keskkonnapäeva.

Maailma keskkonnapäeva tähistatakse 1974. aastast.
Maailma keskkonnapäeva tähistatakse 1974. aastast. Foto: Wiki

1977

Müüki tuli Apple II arvuti.

Apple II arvuti.
Apple II arvuti. Foto: Wiki

1981

​Esimest korda kirjeldati haigust, mille nimeks sai hiljem AIDS.

AIDSI põhjustavad HI viirused (rohelistena) kinnitunult inimese lümfitsüüdile. Elektronmikrofoto.
AIDSI põhjustavad HI viirused (rohelistena) kinnitunult inimese lümfitsüüdile. Elektronmikrofoto. Foto: Wikipedia

6. juuni

1880

Vesuuvi mäel avati köisraudtee. Funikulööriga veeti huvilisi vaatama tegutsevat vulkaani. Sellest ajast pärineb ka kuulus laul «Funiculi, Funicula», mille meloodia on Luigi Denzalt ja sõnad Peppino Turcalt.

Vesuuvi jalamilt tippu viiva köisraudtee foto 19. sajandist.
 
Vesuuvi jalamilt tippu viiva köisraudtee foto 19. sajandist.  Foto: Wikipedia

1907

Saksamaal Düsseldorfis hakkas Henkel tootma uut tüüpi pesupulbrit Persil, milles oli koos nii pleegiti kui pesuaine. Pleegitina kasutatud perboraadist ja pesuvahendile lisatud silikaatidest tuletatigi pesupulbri nimi.

Esimene Henkeli pleegitiga segatud pesupulbri pakend.
Esimene Henkeli pleegitiga segatud pesupulbri pakend. Foto: Henkel

1995

​Vatikani raamatukogu direktor Leonard Boyle alustas raamatukogu ürikute digiteerimisega.

Tänaseks on digiteeritud 21 377 käsikirja ca 80 000-st.

7. juuni

1753

​Asutati Briti Muuseum – see on tänaseks maailma vanim tegutsev muuseum.

Briti Muuseumi esimene hoone Montagu House.
 
Briti Muuseumi esimene hoone Montagu House.  Foto: Wiki

1914

Panama kanali läbis esimene laev Alliance.

Panama kanali ehitus 1896. aastal.
Panama kanali ehitus 1896. aastal. Foto: Wikipedia

9. juuni

1922

Algas optiliselt salvestud heliribaga filmide ajastu: Illinoisi ülikooli inseneritehnika õppejõud Joseph Tykociński-Tykociner demonstreeris esmakordselt otse filmile optiliselt salvestatud heliriba.

Kaadrid optilise heliribaga filmist – heliriba on paremal ja selle laius vastab heli intensiivusele. 
Kaadrid optilise heliribaga filmist – heliriba on paremal ja selle laius vastab heli intensiivusele. Foto: Wiki

10. juuni

1854

​Bernhard Riemann tutvustas Göttingeni ülikoolis kõvera ruumi kontseptsiooni. Sellest sai hiljem Albert Einsteini aegruumi käsitluse ja kosmoloogia üks alustest.

Bernhard Riemann 1863. aastal.
Bernhard Riemann 1863. aastal. Foto: Wiki

11. juuni

1644

​Evangelista Torricelli Firenzest ​kirjeldas ​enda leiutatud elavhõbedat kasutavat torubaromeetrit.

Kunstniku kujutatud Evangelista Torricelli tema loodud elavhõbedabaromeetriga.
Kunstniku kujutatud Evangelista Torricelli tema loodud elavhõbedabaromeetriga. Foto: Flickr

1742

​Benjamin Franklin ​leiutas ​ruumi kütmiseks sobiliku metallahju, mille topeltseinte vahel toimub tõhus õhuringlus. Patenteerimise asemel kirjutas Franklin sellest ahjust raamatu ja soodustas nii selle ulatuslikku kasutussevõttu.

Franklini ahi.
Franklini ahi. Foto: Flickr

12. juuni

1893

Ukraina päritolu bioloog Sergei Vinogradski näitas ​Prantsuse ​​Teaduste Akadeemiale, et taimedele muudavad õhulämmastikku omastatavateks ühenditeks bakterid.

Lämmastikku siduvad mügarbakterid taimejuurtel.
Lämmastikku siduvad mügarbakterid taimejuurtel. Foto: Wiki

1897

Carls Elsener patenteeris​ Šveitisi armeenoa.

Esimene Šveitisi armeenuga.
Esimene Šveitisi armeenuga. Foto: E-bay

1979

​​Bryan Allen väntas ​vaid inimjõul liikuva lennukiga Gossamer Albatross üle La Manche’i väina. 35,7 kilomeetri pikkune ülelend vältas 2 tundi ja 49 minutit.

Inimjõul käitatud propelleri abil Inglise kanali ületanud rattur ülikerge lennuki kabiinis.
Inimjõul käitatud propelleri abil Inglise kanali ületanud rattur ülikerge lennuki kabiinis. Foto: Wiki

14. juuni

1822

Charles Babbage esitas kuninglikule astronoomiaühingule ettekande «Märkusi masinate rakendamise kohta astronoomiliste ja matemaatiliste tabelite arvutamisel», milles tegi ettepaneku ehitada diferentsiaalarvustumasin. Seda võib pidada tänapäevaste arvutite eellaseks ning see oli mõeldud veatute matemaatiliste tabelite tootmise kiirendamiseks. 1991. aastal valmis Londoni teadusmuuseumis sellise diferentsiaalarvustusmasina töötav eksponaat.

Omaaegsete jooniste järgi taasehitatud diferentsiaalarvuti.
Omaaegsete jooniste järgi taasehitatud diferentsiaalarvuti. Foto: Wiki

15. juuni

1752

​Benjamin Franklin ​korraldas ​oma kuulsa katse äikesepilve lennutatud tuulelohega ja tõestas, et äike on elektrinähtus. Sellest lähtuvalt leiutas ta hiljem piksevardad, mille abil hooneid välgutabamuse eest kaitsta.

Benjamin Franklin kunstniku kujutatult tegemas tuuelohega katset tõestamaks, et välk on elektrinähtus.
Benjamin Franklin kunstniku kujutatult tegemas tuuelohega katset tõestamaks, et välk on elektrinähtus. Foto: Wiki

1844

Charles Goodyearile ​väljastati​ patent kummeeritud riide tootmiseks. Patent kaitses protseduuri, milles kasutatakse väävlit kautšuki muutmisel elastseks ja temperatuuri taluvaks materjaliks. Kuulus juhus, mil kuumale pliidile oli kukkunud nii väävlit kui toorkummi, mille tulemusena see vulkaniseerus, leidis aset Woburnis, Massachusettsi osariigis.

Charles Goodyear õnneliku juhusena vulkaniseerunud kautšukitükki vaatamas.
Charles Goodyear õnneliku juhusena vulkaniseerunud kautšukitükki vaatamas. Foto: Wiki

1919

Kapten John Alcock ja leitnant Arthur W. Borown ​lendasid I maailmasõja aegse pommituslennukiga Vickers Vimy üle Atlandi ookeani. Lend Newfoundlandilt kuni Clifdenini Iirimaal vältas 16 tundi ja 12 minutit ning maandumine toimus kehva nähtavuse tõttu sohu, kuhu lennumasin viimaks ka uppus.

Esimese üle-Atlandi lennu lõpp-punkt: lennuk kukkus Iiri sohu ja uppus seal.
Esimese üle-Atlandi lennu lõpp-punkt: lennuk kukkus Iiri sohu ja uppus seal. Foto: Wiki

16. juuni

1657

Hollandi vabariigis elanud matemaatik ja astronoom Christian Huygens ​patenteeris ​pendelkella.

Christiaan Huygensi leiutatud pendelkella joonis külgvaates.
Christiaan Huygensi leiutatud pendelkella joonis külgvaates. Foto: Wikipedia

1911

Asutati Computing-Tabulating-Recording Company. Selle nimi muudeti IBMiks (International Business Machines) 1924. aastal.

IBMi logo.
IBMi logo. Foto: Wiki

1977

California osariigis Santa Claras asutati Larry Ellisoni, Bob Mineri ja Ed Oatesi poolt «Tarkvaraarenduse laboratooriumid» (SDL – Software Development Laboratories). 1979. aastal muudeti see Relational Software'ks ja 1982. aastal Oracle Systems Corporationiks ning 1995. aastast on see tuntud kui Oracle Corporation. Tänaseks on Oracle'i käibeks 39 miljardit dollarit ja ettevõttes töötab 135 tuhat inimest.

Oracle'i peakorter Californias.
Oracle'i peakorter Californias. Foto: Wikipedia/rehman Abubakr

1980

Ameerika Ühendriikide ülemkohus ​otsustas​, et mikrobioloogile Ananda Chakrabartyle tuleb väljastada patent elusorganismile, millest Ühendriikide patendiamet oli keeldunud. 1972. aastal esitas ta patenditaotluse bakteri kaitsmiseks, mis oli geenmuundatult loodud ja suutis lagundada naftajääke.

Ananda Chakrabarty USA ülemkohtu hoone ees koos kohtuotsusega, millega kohustati patendiametit talle väljastama patenti elusorganismi loomise kohta.
Ananda Chakrabarty USA ülemkohtu hoone ees koos kohtuotsusega, millega kohustati patendiametit talle väljastama patenti elusorganismi loomise kohta. Foto: Wiki

18. juuni

1908

Alan Archibald Campbell-Swinton (1863-1930) avaldas ajakirjas Nature artikli «Distant Electric Vision», kus kirjeldas televisiooni sellisena, nagu see kolm aastakümmet hiljem välja arendati. Ta kirjutas: «Võimalik, et ükski praegu teadaolev fotoelektriline nähtus ei paku selles osas piisavat lahendust, kuid kui peaks midagi sobivat avastatama, jõuaks minu arvates kaugelektriline nägemine kiirelt kasutusse.»​ ​Samasse Šoti Tiltonite klanni kuulub ka Briti näitleja Tilda Swinton, kes on «elektrilise kaugnägemise» tulusalt kasutusse võtnud.

Alan Archibald Campbell Swinton – televisiooni visonäär ja insener.
Alan Archibald Campbell Swinton – televisiooni visonäär ja insener. Foto: National Portrait Gallery

1948

Columbia Records tutvustas esimest LP (kauamängivat) plaati pressikonverentsil New Yorgis Waldorf Astoria hotellis.

Kauamängiva heliplaadi valmistamiseks vajaliku matriitsi lõikamise pink.
Kauamängiva heliplaadi valmistamiseks vajaliku matriitsi lõikamise pink. Foto: Wikipedia

19. juuni

240 e.m.a

​Aleksandria raamatukogu juhataja, astronoom ja matemaatik Erastothenos hindas Maa ümbermõõtu. Ta tegi seda eri laiuskraadidel olevate Maaga risti olevate objektide varju pikkuste alusel.

Verikaalsete objektide – näiteks sammaste – varjude pikkused eri laiuskraadidel annavad võimaluse hinnata Maa ümbermõõtu ja tõestavad selle keraja kuju.
Verikaalsete objektide – näiteks sammaste – varjude pikkused eri laiuskraadidel annavad võimaluse hinnata Maa ümbermõõtu ja tõestavad selle keraja kuju. Foto: Wikipedia

1987

​Ameerika Ühendriikide ülemkohus seadustas evolutsiooni õpetamise Lousiana koolides, mis oli varasemalt seal keelatud.

20. juuni

1840

Samuel Morse sai patendi, mil nimeks «Teabe täiustamine signaalide abil teabe edastamise režiimis». Täna tuntakse seda morsekoodina.

Ladina tähestiku ja numbrite morsekoodid.
Ladina tähestiku ja numbrite morsekoodid. Foto: Wikipedia

21. juuni

1948

Maailma esimene eelnevalt salvestatud programmiga elektronarvuti «Manchesteri beebi» käivitas esmakordselt ettenähtud programmi.

Esimene salvestatud programmiga arvuti «Manchesteri beebi».
Esimene salvestatud programmiga arvuti «Manchesteri beebi». Foto: Wikipedia

22. juuni

1633

Rooma inkvisitsioonikohus karistas Galileo Galileid tema raamatu «Dialoogid» avaldamise eest eluaegse vangistusega, mis muudeti küll tema surmani kestnud koduarestiks.

Galielo Galilei inkvisitsioonikohtu ees. Christiano Banti maal 1857. aastast.
Galielo Galilei inkvisitsioonikohtu ees. Christiano Banti maal 1857. aastast. Foto: Wikipedia

25. juuni

1867

Ameerika Ühendriikides ​patenteeris ​ Kent Lucien B. Smith okastraadi.

Okastraat – leiutaja väitel tomib see samal moel nagu tõkkeiks istutatud okkalised põõsad.
Okastraat – leiutaja väitel tomib see samal moel nagu tõkkeiks istutatud okkalised põõsad. Foto: Wikipedia

1876

​Alexander Graham Bell esitles Philadelphia maailmanäitusel Pennsylvania osariigis esmakordselt avalikult oma uut leiutist – telefoni. Žüriisse, mille liikmed seda hindasid, kuulus ka Briti õpetlane William Thomson ja Brasiilia keiser Dom Pedro, kes olla hüüatanud: «Mu jumal, see räägib!»

Philadelphia maailmanäitusel 1876. aastal esitleti ka maailma suurimat nuga ja kahvlit. Nende kasutus on jäänud aga tagasihoidlikumaks kui Belli telefoni ja selle järglaste oma.
Philadelphia maailmanäitusel 1876. aastal esitleti ka maailma suurimat nuga ja kahvlit. Nende kasutus on jäänud aga tagasihoidlikumaks kui Belli telefoni ja selle järglaste oma. Foto: Wikipedia

1924

​Albert Calmette ja Alphonse Guerin andsid teada tuberkuloosivaktsiini valmimisest.

Tuberkuloosibakterid elektronmikroskoobis.
Tuberkuloosibakterid elektronmikroskoobis. Foto: Wikipedia

26. juuni

1498

Hiinas leiutati hambahari, mis oli valmistatud bambuskepi külge kinnitatud metssea harjastest.

Nii võis välja näha Hiinas leiutatud metssea turjakarvadest ja bambusest hambahari.
Nii võis välja näha Hiinas leiutatud metssea turjakarvadest ja bambusest hambahari. Foto: Tempe Smiles

1886

​Prantsuse keemik ja farmakoloog Henri Moissan eraldas pärast mitmeid mürgistusi fluori. 1906. aastal sai ta fluoriühendite uurimise eest Nobeli keemiapreemia. Ta suri pimesoolepõletikku vahetult pärast preemia saamiselt naasmist 1907. aastal.

Fluori avastanud Henri Moissan katsetas ka sünteetiliste teemantite valmistamist.
Fluori avastanud Henri Moissan katsetas ka sünteetiliste teemantite valmistamist. Foto: Wikipedia

1974

​Esmakordselt võeti kasutusse universaalne kaubakood UPC ehk vöötkood. Veel 1976. aastal pidas ajakiri Business Week vöötkoodi ebaõnnestunud tehnoloogiaks. Esimesena skaneeriti vöötkoodiga Wrigely närimiskummi pakk Marshi Supermarketis Trooja linnas, Ohio osariigis. Teada on ka kassapidaja, kes esimese vöötkoodi skaneeris –​ Sharon Buchanan.

28. juuni

1935

​Wendell Stanley ​andis ​teada, et kristallvormina on eraldatud esimene viirus. 1946. aastal sai ta tubaka mosaiikviiruse uurimise eest Nobeli keemiapreemia. Sellega sai alguse käsitlus viirustest kui suurtest molekulidest, mis põhjustavad haigusi ning mis suudavad end organismis paljundada.

Tubaka mosiikviiruse kristallid 160 000 kordses elektronmikroskoobi suurenduses.
Tubaka mosiikviiruse kristallid 160 000 kordses elektronmikroskoobi suurenduses. Foto: Wikipedia

30. juuni

1908

Baikali järvest loodes kilomeetrite kõrgusel taiga kohal plahvatas Tunguusi meteoriit. Plahvatuse võimsuseks on hinnatud kuni 50 megatonni TNT ekvivalendis. 2200 ruutkilomeetrit taigat muutus hetkega elutuks. Meteoriit liikus kiirusega 25 km/s. Arvatakse, et meteoriidi läbimõõt võis olla kuni 65 meetrit.

Tunguusi meteoriidi põhjustatud plahvatuse tagajärjed olid näha veel aastakümneid hiljemgi.
Tunguusi meteoriidi põhjustatud plahvatuse tagajärjed olid näha veel aastakümneid hiljemgi. Foto: Britannica

1945

John von Neumann avaldas 101-leheküljelise dokumendi pealkirjaga «EDVACi [Electronic Discrete Variable Automatic Computer] aruande esimene mustand». Aspray ja Campbell-Kelly 1996. aastal ilmunud raamatus «Computer: A History of Information» nimetati seda ülemaailmse arvutitööstuse tehnoloogiline aluseks.

Kaitseostarbelisteks uuringuteks loodud arvuti EDVAC.
Kaitseostarbelisteks uuringuteks loodud arvuti EDVAC. Foto: Wikipedia

1948

John Bardeen ja Walter Brattain ​esitlesid esimest transistorit – pooljuhtidest valmistatud elektroonikaseadet, millega saab võimendada elektrisignaale.

Esimese transistori koopia.
Esimese transistori koopia. Foto: Wikipedia
Märksõnad
Tagasi üles