New Scientist ⟩ Ekspert: töö tõendamisel põhineva plokiahela süsinikumahukus väärib kogu kriitikat, mida see saanud on ja rohkemgi veel

Krüptovaluutade bitcoin, Ethereum, DogeCoin, Ripple ja Litecoin meenemündid. Foto: Dado Ruvic

Plokiahela tehnoloogia on populaarseks muutunud ka kunsti müümise tugivahendina. NFT (non-fungible tokens e. mittevahetatavad märgised) toimivad samal põhimõttel mis krüptovaluutadki, nagu näiteks bitcoin. Kuid kaks NFTde arendajat hoiatavad praeguse digikunstibuumi järel, et tehnoloogia kahjustab keskkonda ning lähenemist on vaja muuta.

NFT on krüptograafiline omandiõigus, mis sarnaneb maja müügilepinguga, ja see on tehniliselt mittevõltsitavasse plokiahelasse kodeeritud. See tähendab, et seda ei saa praegu kasutuses olevate vahenditega muuta. William Entriken, üks Ethereumi (populaarne alternatiiv bitcoin’ile) NFT protokolli autoreid, ütleb, et NFTd ei ole küll olemuslikult halvad, kuid röövellikud spekulatsioonid lükkavad neid ja krüptovaluutasid aina hoogsamalt allakäigutrepi poole. Samal ajal kasvab nende süsinikujalajälg. Iga järgmise digimärgise võltsimiskindlamaks muutmiseks tuleb kulutada aina rohkem arvutusaega. See aga neelab väga suurtes kogustes elektrienergiat.