R, 9.12.2022

New Scientist ⟩ AstraZeneca vaktsiini loojad: me võtsime küll palju finantsriske, kuid turvariske mitte kunagi

Clare Wilson
, New Scientist
AstraZeneca vaktsiini loojad: me võtsime küll palju finantsriske, kuid turvariske mitte kunagi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Oxford/AstraZeneca vaktsiinid
Oxford/AstraZeneca vaktsiinid Foto: Dado Ruvic
  • AstraZeneca vaktsiini loomise taga olid kolm Oxfordi teadlast
  • Kuninganna tasustas neid selle töö eest rikkalikult
  • Uute koroonatüvede vastu on neil vaktsiinid juba töös

Oxford/AstraZeneca vaktsiin mängis Covid-19 pandeemiaga võitlemisel üliolulist rolli nii läänemaailmas kui ka arenguriikides. Selle valmistamise enneolematu kiirus sai võimalikuks vaid seetõttu, et Oxfordi ülikooli teadlased olid juba aastaid enne pandeemia puhkemist vaktsiini aluseks oleva tehnoloogia kallal töötanud.

Kuidas see protsess käis, selgitavad uurimismeeskonna kaasjuht Sarah Gilbert, vaktsiini geneetilise koodi koostaja Teresa Lambe ja Catherine Green, kes juhtis esimestes katsetes kasutatud vaktsiinipartiide tootmist.

Tänaseks ilmnenud probleemid AZ vaktsiiniga olid ennustamatud, aga vaktsiini loodi, nagu teisigi vaktsiine, erilise hoole ja tähelepanuga.

Milliste haiguste vastu seda tüüpi vaktsiini kõigepealt, enne koroonapandeemia algust arendama hakati?

Teresa Lambe, üks vaktsiini lojatest, Oxfordi ülikooli Jenneri instituudi kaasprofessor.
Teresa Lambe, üks vaktsiini lojatest, Oxfordi ülikooli Jenneri instituudi kaasprofessor. Foto: Steve Parsons

Lambe: 2013. aastal oli ebolapuhang. Pärast seda pani Maailma Tervishoiuorganisatsioon koos hulga teiste organisatsioonidega kokku nimekirja viirustest, mille vastu nad vaktsiine tahtsid. Püüdsime teha vaktsiine kõige vastu, mis seal nimekirjas olid: Ebola ja Zika viirus, MERS, Nipah’ viirus, Lassa palavik ja Krimmi-Kongo hemorraagiline viirushaigus.

Murettekitavate patogeenide nimekirjas oli ka «Disease X» – tundmatu haigus. Me teadsime alati, et ühel hetkel saabub olukord, kus varasema töö pealt tuleb väga kiiresti tegutseda. Covid-19 vaktsiini aluseks sai meie adenoviiruse platvorm ChAdOx1.

Millal te taipasite, et peate Covid-19 vastu vaktsiini tegema?

Lambe: Minu vend elab Hiinas, seega hakkasin sealse epideemia puhkedes sotsiaalmeedias jälgima, millist infot Hiinas selle kohta edastati. Oleksin võinud kihla vedada, et see on gripp. 2020. aasta alguses sai teatavaks, mis haigusega on tegu, ning kuna meil olid mehhanismid välja töötatud, otsustasime gaasipedaalile vajutada ja tööle hakata.

Kui kiiresti te tegutsesite?

Lambe: Viiruse DNA järjestus saabus minu postkasti üsna hilja, reede õhtul, 10. jaanuaril 2020. Veetsime koos kolleegiga suure osa oma nädalavahetusest seda uurides, et saaksime võimalikult kiiresti vaktsiini ette valmistama hakata. Juba esmaspäeval olime valmis antigeeni DNA tellima. Vaidlesime selle üle, kas peaksime maksma rohkem, et see kiiremini kohale toimetataks – see oli küll kogu sündmuste mastaabis pisiasi, kuid otsustasime siiski kiirema transpordi valida.

Kuninganna Elizabeth II tunnustas oma sünnipäeval, 11. juunil, inimesi, kes on koroonaviiruse pandeemiaga võitlemisse märkimisväärselt panustanud. Aadliseisusesse tõsteti ka Sarah Gilbert.
Kuninganna Elizabeth II tunnustas oma sünnipäeval, 11. juunil, inimesi, kes on koroonaviiruse pandeemiaga võitlemisse märkimisväärselt panustanud. Aadliseisusesse tõsteti ka Sarah Gilbert. Foto: Steve Parsons

Gilbert: Meid huvitas ka see, kui kiiresti suudame vaktsiini uue patogeeni vastu valmis teha. Mõistsime, et see võib osutuda tõsiseks intellektuaalseks väljakutseks. Nende üha kummalisemaks muutuvate nädalate jooksul kulutasin tohutult aega, et rahastust leida. Otsustasime, et peame projektiga edasi minema, maksku mis maksab – kulutasime raha, mida meil veel ei olnud. Oleks vähe öeldud, et asjad eskaleerusid kiiresti.

Vaktsiiniskeptikud ütlevad, et asjad käisid liiga kiiresti.

Gilbert: Me riskisime küll rahaga aga mitte kunagi inimeste tervisega. Tavalises olukorras oleksime oodanud andmete saabumist, enne kui astume järgmise sammu. Vahe seisnes aga selles, et eelmisel aastal alustasime iga uut tööetappi esimesel võimalusel, teades, et kui varem tehtud pingutuste tulemused ei peaks olema ootuspärased, peame tõenäoliselt otsast alustama.

Kuidas nii raske töö teid mõjutas?

Gilbert: Me ei hoidnud ennast tagasi. Inimesed ei teinud pause, tegime pikki päevi – 12–14-tunniseid –, inimesed töötasid ka nädalavahetustel. Mul on kaks last ja viimase aasta jooksul tuli ette aegu, kui nad kutsusid mind isaks, sest nad olid niivõrd harjunud «ema» asemel «isa» ütlema. Aga ma tahtsin vaktsiini teha, ja ma tahtsin seda teha kiiresti. Ma ei teadnud, kas meil on seda vaja või mitte, aga kui seda tegime, siis soovisin, et oleksime parimas võimalikus olukorras.

Kas olite närvis, kui vaktsiini esimeste vabatahtlike peal katsetati?

Lambe: See tundus sürreaalne. See juhtus aprillis, esimese sulgemise ajal – ma käisin ikka iga päev tööl kohal, erinevalt paljudest teistest. Teekond tööle oli väga-väga vaikne, sest liiklust ei olnud pea üldse. Mäletan, et kui sel päeval, kui esimene inimene vaktsiini sai, koju kõndisin, tundsin ennast ülekoormatuna.

Catherine Green, Oxfordi ülikooli Nuffieldi meditsiinikeskuse Biotootmisüksuse juht. Kuninganna andis talle oma sünnipäeva puhul panuse eest teadusse ja rahva tervise edendamisse Briti Impeeriumi Ordeni.
Catherine Green, Oxfordi ülikooli Nuffieldi meditsiinikeskuse Biotootmisüksuse juht. Kuninganna andis talle oma sünnipäeva puhul panuse eest teadusse ja rahva tervise edendamisse Briti Impeeriumi Ordeni. Foto: Steve Parsons

Green: Suur päev oli meie jaoks tegelikult juba enne seda, kui me partii sertifitseeritud saime. Menetlus oli minutipealt kavandatud, nagu sõjaoperatsioon. Ootasime, et saabuksid lõplikud tulemused, et veenduda, et vaktsiin on piisavalt hea inimeste peal katsetamiseks. Me ootasime ja ootasime ja ootasime. Kui testitulemused saabusid, oli see tõeline kergendus.

Kuidas te end tundsite, kui heakskiidu saite?

Lambe: Kui juhtivstatistik tulemusi selgitama hakkas – ta on väga põhjalik ja selgitas kõike aegamööda –, pidin teda katkestama, et ta mulle konkreetselt ütleks, kas me saavutasime efektiivsuse või mitte. Ta kinnitas seda ning asus siis edasi kõiki nüansse selgitama, aga ma ei suutnud seda kõike korraga vastu võtta. Ma olin väga-väga õnnelik.

Gilbert: Ma olin kindel, et saame vaktsiinile hea immuunvastuse, sest olime juba teinud kliinilisi uuringuid MERSi vaktsiiniga, mis on loodud samal põhimõttel. Kuid keegi ei teadnud täpselt, kui tugev see immuunvastus olema pidi, et inimesi koroonaviiruse eest kaitsta. Nüüd, kui reaalse kasutuse tõhususe andmed välja tulevad, on meil vaktsiinide kaitsevõime kohta väga palju rohkem infot. See on see, mis tegelikult loeb.

Green: Ma arvan, et just vaktsiini toimimine pärismaailmas on mind tõeliselt kõigutanud. Eelmisel nädalal tuldi välja hinnanguga, et alates vaktsineerimisprogrammi algusest on Inglismaal vaktsiinide abil suudetud ära hoida 27 000 surmajuhtumit. 27 000 vanaema ja vanaisa on ikka veel oma peredega. See on tohutult suur asi. Minu jaoks on need andmed olnud emotsionaalse väärtusega.

Kuidas te end siis tundsite, kui saite teada haruldasest kõrvaltoimest – trombidest?

Lambe: Tegelikult esineb ükskõik millise ravimi või vaktsiini puhul haruldasi kõrvaltoimeid. Aga kuna nad on nii haruldased, ei pruugi need isegi uuringutes kohe välja tulla. Meie tegime uuringuid rohkem kui 20 000 inimese peal. Meil on vaja määratleda, mis neid kõrvaltoimeid põhjustab, ja see ei ole täielikult võimalikuks osutunud.

Gilbert: Kuna see on nii haruldane, on raske mõista, mis tegelikult toimub – kas neid juhte oli tõesti tromboosi üldisest riskitasemest rohkem. Ühel hetkel teatas Euroopa, et tegemist on nähtusega, mis esineb vaid naistel. Kuid selgus, et valdavalt naisi oligi vaktsineeritud. Suurbritannia vaktsineerimise ja immuniseerimise ühiskomitee on pidevalt olukorda jälginud ning teinud riskianalüüsi, kaardistades kõike, mis võib muutuda, kui olukord muutub. Meil on veel palju riike, kus viirus jõudsalt levib ja mis tõesti vaktsiine vajavad. Selleks et otsuseid teha, peavad nad oma kasusid ja kahjusid ise analüüsima.

Kas seda riski oli keeruline ette näha?

Lambe: Kogu sellel teekonnal on olnud väga palju raskeid hetki. Oleme viimased poolteist aastat pidevalt avalikkuse valvsa pilgu all olnud ja mõnikord on olnud keeruline sellega toime tulla. Näiteks siis, kui ühe meie vaktsiini saanud vabatahtliku kohta hakati levitama uudist, et ta on surnud. Tegelikult on ta elus ja terve.

Green: See oli minu jaoks tõeliselt tülgastav – ta on ju kellegi pereliige. Ma ei tea, mis selle inimese peas toimus, kes selle välja mõtles ja ringlema lasi.

Mida võime möödunud aastast õppida?

Gilbert: Haiguspuhangute ja pandeemiate korral peab meil olema ligipääs paindlikule rahastamisele. Kui midagi sellist uuesti juhtuma peaks, peaksime olema võimelised kogu protsessi läbi tegema, ilma et sellele märkimisväärselt palju aega kulutaks. Meil ei ole olnud ka infrastruktuuri investeeringuid.

Catherine’il on suurepärane, väga väike, ausalt öeldes lausa vanamoodne tootmishoone. See täidab oma ülesannet küll hästi, aga väga palju vaktsiini toota ei ole seal võimalik. Kui oleksime 2020. aastal laienenud ja ajakohastanud oma biotootmist, oleks elu olnud palju lihtsam.

Millega te praegu tegelete?

Gilbert: Oleme AstraZenecaga tihedat koostööd teinud, et tootmisprotsessi uute vaktsiinide tootmiseks optimeerida. Alustasime juba mitu kuud tagasi, et kõik uuesti üles ehitada, teadmata, kas peame midagi muutma. Aga jällegi – peame hästi valmistuma, et vajadusel oleks võimalik protsesse kohandada. Kui me seda tööd praegu ära ei tee, ei ole meil hiljem selleks võimalust. Beeta tüve vaktsiini kliiniline uuring on juba alanud, Oxfordis ja ka mujal maailmas. Üritame ka tagasi pöörduda töö juurde, mida tegime enne pandeemiat.

Green: Ka teised haigused ei ole kuhugi kadunud.

Kas olete ka ise Oxford/AstraZeneca vaktsiini saanud?

Gilbert: Jah.

Green: Sain selle jalgpallistaadionil. Imetlesin tohutult kõiki, kes protsessi panustanud olid. Ma ütlesin: «Olen nii uhke, et selle tegin.»

Lambe: Ma ei ole kellelegi öelnud, millise vaktsiini ma olen saanud. Soovitan igaühel võimalusest kinni haarata ning võtta vastu ükskõik milline vaktsiin, mida pakutakse. Loomulikult kooskõlas valitsuse soovitustega. Minu vanemad on saanud kaht eri vaktsiini, aga see, et nad üldse said, on juba suur asi.

Ka mina sain AstraZeneca vaktsiini. Aitäh teile.

Gilbert: Pole tänu väärt.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Mariliis Kolk.

Märksõnad
Tagasi üles