/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
/nginx/o/2022/02/04/14345359t1hd0f7.jpg)
/nginx/o/2021/07/27/13949550t1heb2d.jpg)
Kuule sõitmine, loomkatsed, esimeste autodega sõitmine – mõnesaja aasta vältel on heinakuul toimunud mitmesuguseid tehnoloogilisi läbimurdeid.
1. juuli
1796
Edward Jenner viis läbi katse kaheksa-aastase James Phippsiga, püüdes teda rõugetesse nakatada. Jenner oli Phippsi poolt 14. mail samal aastal vaktsineerinud lehmarõugetega ja seetõttu ei nakatunud poiss ka inimese rõugetesse. Tänapäeval oleksid sellised katsed mõeldamatud.
/nginx/o/2021/07/27/13949493t1h391c.jpg)
1890
2000 ametnikku alustasid 1890. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse tulemuste töötlemist. Neil on kasutada 96 Herman Hollerithi tabulaatorit, millega töödelda perfokaartidele kantud andmeid. Perfokaardid on andmekandjad, kus rahvaloenduse puhul on isikuandmed kajastatud selles olevare aukudena. Rahvaloenduse andmete töötlemine võttis tabulaatoritega aega ühe aasta, 1880. aasta rahvaloenduse andmeid töödeldi 8 aastat.
/nginx/o/2021/07/27/13949494t1h6e15.jpg)
1941
Esimene teadaolev telereklaam: kellatootja BULOVA maksis 9 dollarit New Yorgi WNBT telejaamale selle eest, et enne korvapllimatši ülekannet näidataks 20 sekundit Ameerika Ühendriikide kaardi taustal olevat BULOVA kella, millele loeti peale: «America runs on Bulova time.»
/nginx/o/2021/07/27/13949495t1h43be.jpg)
veebi saab panna ka video: https://www.youtube.com/watch?v=ho2OJfXkvpI
1979
SONY esitles kaasaskantavat kassettmagnetofoni Walkman. TPS-L2 on sinihõbedane taskusse mahtuv seade koos kõrvaklappidega.
/nginx/o/2021/07/27/13949491t1hc2ab.jpg)
2. juuli
1900
Ferdinand Graf von Zeppelini leiutatud ja tema ehitatud jäiga konstruktsiooniga õhulaev tegi esimese lennu Bodensee kohal. Õhulaeva kereks oli metallkarkass, milles paiknesid vesinikuga täidetud mahutid. 120 meetri pikkune Daimler Benzi sisepõlemismootorite toel liikuv õhulaev lendas vaid 18 minutit. Tehniliste probleemide tõttu lend katkestati ja seda korrati sama aasta 17. oktoobril.
/nginx/o/2021/07/27/13949496t1h51c9.jpg)
3. juuli
1806
Michael Keens, aednik Londoni lähistelt Isleworthist esitles avalikkusele esimest Euroopas kultiveeritud maasikataime. Täna on teada ca 600 erinevat maasikasorti ja need pärinevad kuuest metsiku maasika liinist. Suurte maasikatega taimed jõudsid Inglismaale Ameerikast juba 1642. aastal. Väikeste marjadega metsmaasikad olid Euroopas tuntud, kuid neid ei kultiveeritud. Maasikas on ainuke teadaolev taim, mille seemned paiknevad viljast väljaspool.
1841
Astronoom John Couch Adams teatas liikumisanomaaliatest Päikesesüsteemis, mis viitavad uue planeedi olemasolule. Selleks oli Neptuun, mille avastamisest Berliini observatooriumis teatati 23. septembril 1846.
/nginx/o/2021/07/27/13949501t1hf3fa.jpg)
1886
Karl Benz sõitis Mannheimis maailma esimese autoga. Selleks oli 0,75 hobujõuline neljataktiline ühesilindriline bensiinimootor, mille oli ehitanud Nikolaus Otto.
Sõiduk oli toruraamist ja kolmerattaline, kuid sel olid kõik hilisemate sisepõlemismootoriga sõidukite peamised omadused: elektriline süütesüsteem, diferentsiaalülekanne, mehaanilised klapid, karburaator, mootori jahutussüsteem, auto ja mootori määrdelahendused ja pidurid.
/nginx/o/2021/07/27/13949500t1ha236.jpg)
1938
Mallard püstitas auruvedurite kiirusrekordi – 202 km/h. See 165 tonni kaaluv 21 meetri pikkune vedur oli kasutuses kuni 1963. aastani ja nüüd on see muuseumieksponaat.
/nginx/o/2021/07/27/13949498t1h3624.jpg)
4. juuli
1997
NASA Pathfinder jõudis Marsi atmosfääri. Sel 4. detsembril 1996 startinud kosmosemasinal oli kaasas 10 kilogrammi kaaluv kulgur, mis oli esimene liikur Marsi pinnal.
/nginx/o/2021/07/27/13949499t1h6ae5.jpg)
5. juuli
1996
Roslini Instituudis Šotimaal sündis esimene kloonitud lammas Dolly. Lamba munarakus olev tuum oli asendatud kloonitava organismi rakutuumaga. Mikronõeltega läbi viidud protseduuris kasutati seadmeid, mis olid loodud 1970. aastatel inimeste viljatusraviks. Sel moel terviktuumaga viljastatud munarakk siirdati kolmandasse looma, kes sai Dolly surrogaatemaks. Ian Wilmuti juhitud töörühmas tegi võtmetöö ära bioloog Keith Campbell. Dolly sünnist teatati avalikkusele alles 1997. aasta alguses.
/nginx/o/2021/07/27/13949492t1h8cc7.jpg)
1951
William Shockley teatas, et on leiutanud siirdepõhise transistori. Selles oli erineva juhtivusega pooljuhtide üleminekupinnad (siirded) suuremad ja need paiknesid kihiti. Esimene transistor leiutati 1947. aastal ning kujutas endast germaaniumikristalliga kontakti sulatatud kullast juhtmetega (kontaktsiiretega) signaali võimendavat pooljuhtseadet.
/nginx/o/2021/07/27/13949503t1h0e6f.jpg)
1952
Londonis tegi sõidu viimane tramm. Hobutrammid alustasid Londonis sõitmist 1860. aastal. 1880. aastatel olid kasutuses ka aurutrammid ning isegi suruõhul töötavad trammid. 1884. aastal võeti seal kasutusse kontaktliiniga elektritrammid. Trammiliiklus taastati Londonis madalapõhjaliste trammidega 2000. aastal.
/nginx/o/2021/07/27/13949502t1h0837.jpg)
video: https://www.youtube.com/watch?v=f7toEdHXI08
1861
Jõustusid esimesed mehaaniliselt liikuvatele sõidukitele kehtestatud kiirusepiirangud Suurbritannias. Linnas oli suurimaks lubatud kiiruseks 3 km/h ja maal 6 km/h. Igal sõidukil pidi olema 3 juhti: kaks pidid olema sõidukis ja kolmas pidi kandma sõiduki ees liikudes punast lippu.
/nginx/o/2021/07/27/13949504t1hfeb1.jpg)
6. juuli
1885
Louis Pasteuri instituudis süstiti esimene marutaudivaktsiini annus 9-aastasele Joseph Meisterile, keda 2 päeva varem oli purenud marutaudis koer. Vaktsineerimine kestis 14 päeva ja laps paranes ning töötas hiljem Pasteuri instituudis majahoidjana. Ta võttis eneselt elu 64-aastasena, kui Saksa armee okupeeris Pariisi. See oli ka ta elust lahkumise põhjuseks.
/nginx/o/2021/07/27/13949506t1hc5fb.jpg)
video marutõvest: https://www.youtube.com/watch?v=kxBIJvNHZg4
7. juuli
1855
Londoni ajaleht The Times avaldas kuulsa füüsiku ja elektromagnetismi avastaja Michael Faraday kirja, kus ta osutas, et Thamesi jõe vesi ei paistvat vaatamat eredale päikesevalgusele enam tollisügavuseltki läbi ning et jõgi on muutumas haisvaks solgivooks. 1981. aastal lendas esimene päikesejõul töötav lennuk Solar Challenger üle Inglise kanali.
/nginx/o/2021/07/27/13949509t1h0bae.jpg)
/nginx/o/2021/07/27/13949510t1h4c85.jpg)
1891
Patenteeriti reisitšekid – mõnes mõttes Wise'i eelkäijad. Ostes reisitšekke, võtab pank vastu raha ning maal, kus seda maksevahendina kasutatakse, peab selle omanik andma tšekile oma allkirja – seejärel saab tšeki vastuvõtnu nõuda tšeki väljastanud pangalt rahamakset.
1914
31-aastane Robert Goddard sai oma esimese patendi vedelkütusel töötavale rakettseadmele. Kaks nädalat hiljem sai ta ka oma teise raketitehnoloogia alase patendi. 16. märtsil 1926 lendas tema 3 meetri pikkune bensiinil ja vedelal hapnikul töötav rakett oma esmalennul 12,5 meetri kõrgusele. 2,5 sekundit väldanud teisel lennul tõusis rakett juba 56 meetri kõrgusele ja saavutas maksimaalseks kiiruseks 100 km/h.
/nginx/o/2021/07/27/13949507t1he60f.jpg)
1930
Algas Hooveri tammi ehitus Colorado jõele. Tamm valmis viie aastaga. Esimene betoonilaadung valati kallaste vahele kolme aasta pärast. Seal sai tööd ühtekokku 21 000 inimest (valdavalt meest) ning see läks maksma 48 890 995 dollarit (tänases vääringus umbes 800 miljonit dollarit).
Elektrijaamu on tammile ehitatud ja neid uuendatud aastatel 1936-1960. Täna on seal olevate generaatorite koguvõimsus 2 TW ja jaam toodab 3,3 TWh elektrienergiat aastas.
/nginx/o/2021/07/27/13949508t1h8395.jpg)
1936
Leiutaja Henry Phillips sai patendi ristpeaga kruvidele ja vastavale kruvikeerajale. Tegemist on isetsentreeruva kruvitüübiga, mis on tänaseks väga levinud. General Motors kasutas esimest korda neid kruve oma 1936. aasta Cadillacis. 1940. aastast olid need kruvid kasutuses kõigi Ameerika autotootjate poolt.
1965
Maailmas esmakordselt liitsid kirurgid Shigeo Komatsu ja Susumi Tamai 28-aastase mehe käe külge tagasi õnnetuses kaotatud pöidla. 1992. aastaks olid nad tagasi siirdanud 331 sõrme.
8. juuli
1873
Anna Nicholsist sai esimene naine, kes asus tööle Ameerika Ühendriikide patendiametisse patentide hindajana.
9. juuli
1902
Patenteeriti barbituurhape kui rahusti ja unerohi, mille terapeutiline doos on märkimisväärselt väiksem surmavast ning mille maitse oli talutav.
Varasemalt oli kasutatud unerohuna ka kaaliumbromiidi, mis oli talumatult halva maitsega ning mille terapeutiline kogus oli lähedal mürgisele. Barbituraadid on kasutuses tänaseni.
10. juuli
1908
Hollandi õpetlane Heike Kamerlingh Onnes veeldas esimest korda heeliumit 4.2 Kelvini juures (ligikaudu -269 °C). Varem oli ta veeldanud õhku (1892) ja suurtes kogustes vesinikku (1906). 1913 sai ta nende tööde eest Nobeli füüsikapreemia.
/nginx/o/2021/07/27/13949512t1hf161.jpg)
1925
Kohtu alla anti Daytoni (Tennessee osariik) kooliõpetaja John Scopes, kes vaatamata seda keelavale osariigi seadusele õpetas koolis evolutsiooni. Teda trahviti 100 dollariga. Arvati, et Daytonis oli tehtud kokkulepe sel moel linna reklaamida. Kõnealune seadus muudeti kehtetuks alles 1967. aastal.
/nginx/o/2021/07/27/13949513t1h6762.jpg)
1962
Geostatsionaarsele orbiidile saadeti maailma esimene sidesatelliit Telstar 1. Selle abil nägid Prantsuse ja Briti televaatajad reaalajas John Kennedy pressikonverentsi ja Ameerika televaatajad nii Yves Montandi esitatud laule nagu ka vahtkonnavahetust Buckinghami palee ees.
Telstar oli aktiivne – signaali muundav ja võimendav satelliit. Passiivne sidesatelliit Echo oli orbiidile lennutatud juba 12. augustil 1960. See peegeldas vaid tagasi sinna suunatud signaale.
/nginx/o/2021/07/27/13949489t1h9d28.jpg)
videolõik: https://www.youtube.com/watch?v=JW17KwKd7XE
1962
Rootsi insener Nils Bohlin patenteeris Ameerika Ühendriikides kolmepunkti turvavöö autode jaoks. Volvo kasutas neid oma autodes 1959. aastast. Hiljem muutis Volvo selle turvavöölahenduse vabalt kasutatavaks kõigi autootjate jaoks.
11. juuli
1811
Itaalia õpetlane Amedeo Avogadro avaldas kirjutise gaaside molekulaarsest koostisest. Teadupoolest võtavad kõik gaasid, mida on 1 mool ehk 6,02 x 1023 osakest (nüüd nimetatakse seda Avogadro arvuks) enda alla normaalrõhul ja temperatuuril täpselt sama ruumala – 22,4 liitrit.
/nginx/o/2021/07/27/13949517t1h69f1.png)
1897
Rootslane Salomon August Andrée alustas vesinikuõhuõhupallil koos kahe kompanjoniga teed Teravmägedelt põhjapoolusele. 33 aastaks kadusid neist jäljed. 6. augustil 1930 leidsid Norra maadeavastajad nende säilmed ja õhupalli riismed Kvitøya saarelt, kuhu nad kaks päeva pärast starti hädamaandumise tegid. Kahjuks oli see sadu kilomeetreid Põhjapoolusest eemal.
1975
Hiina arheoloogid andsid teada, et on leidnud muiste matmiskoha kunagise riigi pealinna Xiani läheduses, kust avastati 8000 elusuuruses sõdalase savikuju. Tegemist oli aastatel 221-206 enne meie aga valitsenud keisri Qin Shi Huangi matmispaigaga, millele jõuti jälile kaevu kaevamisel.
/nginx/o/2021/07/27/13949516t1h85b4.jpg)
1985
Kirurg Harlan Stone andis teada, et on kasutanud tõmblukku 28 patsiendi operatsioonihaavade ajutiseks sulgemiseks. Neid haavu pidi ravi eesmärgil taasavatama. Tõmblukud olid haavadel 5-14 päeva ja seejärel õmmeldi haavad püsivalt kokku.
2000
Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimiamet kiitis heaks da Vinci nimelise robotkirurgia seadme kasutamise sapipõie, refluksi ja günekoloogiliste operatsioonide jaoks. Tegemist oli tehnoloogiaga, mis algselt töötati välja kaitseministeeriumi toel Ühendriikide armee jaoks. Juba järgmisel päeval kasutati seda miljon dollarit maksvat robotit sapipõie laproskoopiliseks eemaldamiseks.
/nginx/o/2021/07/27/13949514t1h1c34.jpg)
2009
Ajakirjas Cell avaldati artikkel, kus avalikustati Neanderthali inmese genoom. Seda töörühma juhtis Eesti juurtega geneetik Svante Pääbo. Nüüdisaegse inimesega olevat Neanderthali inimese geneetilised teed lahku läinud umbes 550 000 aastat tagasi. Mitokondrilist emaliini pidi levivat DNAd polevat edasi antud. Vähesel määral on seda geneetilist materjali meis tänase päevani.
/nginx/o/2021/07/27/13949515t1hadcd.jpg)
12. juuli
1844
Briti mereväekapten J.N. Taylor demonstreeris esimest telefoni. Telefoniks kutsuti toona udusireeni, mis kostis kaugemale ja tagas udus parema ohutuse kui varasemalt kasutuses olnud laevakellad.
1957
Ameerika Ühendriikide peaarst Leroy Burney esitas aruande suitsetamise ja kopsuvähi seoste kohta, kus teatati esmakordselt ametlikul tasandil, et suitsetamine põhjustab vähki. Burney oli ise suitsetaja ja suri 1998. aastal 91-aasta vanuselt.
/nginx/o/2021/07/27/13949519t1h3a02.jpg)
/nginx/o/2021/07/27/13949538t1h7b7e.jpg)
1920
Panama Kanal kuulutati ametlikult avatuks. 30 aastat väldanud kanaliehitus jäi Esimese maailmasõja jalgu omapärasel viisil: esimene laev läbis kanali juba 15. augustil 1914 ning ajalehtede esikülgedel olid uudised Belgia ja Prantsusmaa suunal liikuvatest Saksa vägedest. Kanali avamise kohta käiv uudis oli lükatud tagumistele külgedele.
/nginx/o/2021/07/27/13949518t1h4bc8.jpg)
13. juuli
1891
Närviraku tähenduses võeti kasutusele sõna «neuron», seda W. Waldeyeri poolt ajakirjas Berliner Klinische Wochenschrift. Sama sõna oli ka varem kasutatud, kuid mitte alati sellises tähenduses.
/nginx/o/2021/07/27/13949520t1he744.jpg)
2018
Esimene rõugeravim TPOXX sai Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimiametilt kasutusloa. Viimane teadaolev rõugesurmajuhtum pärineb 1978. aastast. Teadolevalt hoitakse rõugeviirust Venemaa ja Ameerika Ühendriikide turvatud laboreis. Ühendriikide valitsus on igatahes soetanud tagavaraks 2 miljonit doosi rõugeravimit.
14. juuli
1868
Alvin Fellows sai patendi tänaseni kasutuses olevale vedruga kokku tõmbuvale mõõdulindile.
1933
Natsi-Saksamaal jõustus geneetiliste haiguste leviku piiramiseseadus, mis viis sisse sundsteriliseerimise. Ainuüksi paari esimese aastaga sundsteriliseeriti üle 400 tuhande inimese. Varjatumalt on lähedasi põhimõtteid rakendatud ka teistes riikides. Rootsis näiteks oli sundsteriliseerimine muu hulgas ka eugeenilistel põhjustel legaalne perioodil 1906-1972. See seadus kaotas Rootsis lõplikult kehtivuse alles 2013. aastal.
1965
Marsi tehiskaaslane Mariner 4 saatis esimesed lähifotod Marsi pinnast. Kujutise edastamise kiiruseks oli 8,3 punkti sekundis. Esimese ca 250 000 pikselise kujutise edastamine Maale võttis aega 8 ja pool tundi. 260 kilogrammi raskune Mariner 4 asus Marsi suunas teele 28. novembril 1964.
/nginx/o/2021/07/27/13949522t1h0cfe.jpg)
2013
Ühest viimastest riikidest saadeti Indias viimane telegramm. Ühendkuningriigis saadeti viimane telegramm 2008. aastal ja Ameerika Ühendriikides 2006. aasta alguses. Eestis saadeti viimane telegramm hiljemalt 2012. aastal, kui Eesti Post lõpetas selle teenuse osutamise. Maailma esimene telegramm lähetati Samuel Morse poolt 24. mail 1844.
/nginx/o/2021/07/27/13949521t1h1473.jpg)
15. juuli
1869
Prantsuse keemik Hippolyte Mège Mouriés patenteeris margariini tootmise tehnika. Nimelt kuulutas keiser Napoleon III välja konkursi, et leida Prantsuse armeele ja mereväele või aseainet. Mouriési tehnika seisnes veise tahke rasva segamises margariithappeks kutsutud rasvhappega, mis oli avastatud juba 1813. aastal. Pärljalt sillerdav (kreeka keelest tähendabki margaritari pärli) lisand suutis veiserasvale anda võilaadse struktuuri. Siiski ei võitnud see lahendus Napoleon III preemiat. Kasutusse võeti kooritud piima ja veega emulgeeritud veiserasv, mille pakkus välja F. Boudet 1872. aastal. Margariini nimi on jäänud kasutusele tänaseni. Selle valmistamisele on lisandunud ka muid protsesse, näiteks vedelate õlide hüdrogeenimine, et nende sulamispunkti allapoole viia.
/nginx/o/2021/07/27/13949524t1h8132.jpg)
16. juuli
1867
Pariisi aednik F. Joseph Monier patenteeris armeeritud betooni torude, piirete ja postide valmistamiseks. Terasvarrastega tugevdatult saab kompenseerida betooni äärmiselt tagasihoidlikku tõmbetugevust.
1969
Cape Kennedy kosmodroomilt alustasid Kuu poole lendu Apollo 11 pardal olevad astronaudid Neil A. Armstrong, Edwin E. Aldrin, Jr. ja Michael Collins.
/nginx/o/2021/07/27/13949525t1h6ac3.jpg)
1995
Tegevust alustas amazon.com: Bellevues (Washingtoni osariik) asuvasse garaaži oli üles seatud 3 SPARC tööjaama ja iga müügi korral kostus kõll. Arvestades tänast Amazoni üle 380 miljardi dollarilist aastast müügikäivet kostuks täna neist arvuteist mõnesajahertsine sumin.
1998
Anti teada, et süüfilist tekitava bakteri 1,1 miljoni aluspaariga genoom on kindlaks tehtud. Selle tulemusena loodeti jõuda vaktsiinini, mis pooltuhat aastat levinud suguhaigusele piiri paneks.
Tänaseks seda vaktsiini veel pole. Hinnatakse, et umbes 0,5% täiskasvanud elanikkonnast on nakatunud süüfilisega. 2015. aastal suri süüfilise tõttu ca 107 000 inimest. Haigestunuid oli üle 45 miljoni.
/nginx/o/2021/07/27/13949523t1hbb06.jpg)
17. juuli
1790
Londoni mööblimeister Thomas Siant patenteeris esimese teadaoleva õmblusmasina. Pole teada, et ta oleks selle masina valmis ehitanud, kuid on teada, et need, kes püüdsid seda masinat selle patendi järgi ehitada, ebaõnnestusid. 1874. aastal ehitas William Newton siiski Wilson Sainti jooniste järgi töötava õmblusmasina, mis on nüüd Londoni Teadusmuuseumis.
/nginx/o/2021/07/27/13949527t1he3b3.jpg)
1850
Harvardi observatooriumis pildistati dagerrotüüpia meetodiga esimest tähte väljaspool päikesesüsteemi. See täht oli Vega.
/nginx/o/2021/07/27/13949528t1hd90b.png)
18. juuli
1627
Prantsuse maadeavastajad märkasid tänase New Yorgi osariigi põhjaosas Cuba järve ümbruses maapinnast immitsevat naftat. See on teadaolevalt esimene naftaleiukoha kirjapanek Põhja-Ameerikas. 1859. aastal algas nafta tööstuslik ammutamine Cuba järvest sajakonna kilomeetri kaugusel Titusville'i lähedal.
1942
Esmalennu tegi maailma esimene reaktiivmootoreil lennuk Messerschmitt Me262 Schwalbe (Pääsuke). Need suutsid lennata liitlaste kolbmootoreil lennukeist üle 150 km/h kiiremini.
/nginx/o/2021/07/27/13949530t1h4fec.jpg)
1968
Gordon E. Moore ja Robert Noyce asutasid NM Electronicsi nimelise ettevõtte. See hakkas tootma arvutimälusid ja 8080 tüüpi mikroprotsessoreid. Juba jooksva kuu lõpul nimetati ettevõte ümber: selle nimeks sai INTEL (INtegrated ELectronics).
/nginx/o/2021/07/27/13949531t1ha97e.jpg)
19. juuli
1900
Avati Pariisi metroo esimene liin, millel oli kaheksa peatust.
/nginx/o/2021/07/27/13949529t1h0d7d.jpg)
20. juuli
1969
Neil Armstrong ja Edvin Aldrin kõndisid esimeste inimestena Kuu pinnal.
/nginx/o/2021/07/27/13949490t1h8bb2.jpg)
1976
Marsile maandus esmakordselt inimeste lähetatud NASA automaatjaam Viking I, mis püüdis leida sealt pinnaseproove võttes elu jälgi.
/nginx/o/2021/07/27/13949533t1h9a27.jpg)
21. juuli
1904
Pärast 13 aastat ehitust valmis 4600 kilomeetri pikkune Trans-Siberi raudtee. Algas Siberi koloniseerimine. 1916. aastaks pikendati seda raudteed kuni Vladivostokini.
/nginx/o/2021/07/27/13949534t1hdd4f.jpg)
1955
Inglise arst Ian Donald kasutas esmakordselt ultraheli meditsiinidiagnostikas, et tuvastada kasvajaid ning tsüste. Oma katsetusi alustas ta tööstusliku ultrahelidefektoskoobiga, millega inspekteeriti keevitusõmbluste kvaliteeti.
1984
Jacksoni linnas Michigani osariigis lömastas robot 34-aastase töölise. Teadaolevalt oli ta esimene roboti tapetud inimene.
2000
Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi Fermilab andis teada, et seal on avastatud kolmas füüsikalise standardmudeli ennustatud neutriinodest – tau-neutriino. Esimene, elektronneutriino oli avastatud 1956 ja teine, müüon-neutriino aastal 1962.
23. juuli
1886
Gootlieb Daimler leiutas neljarattalise auto.
1888
Šoti loomaarst John Boyd Dunlop patenteeris täispumbatavad jalgrattarehvid. Järgmisel aastal alustas ta nende toomist ettevõttes, mis kannab 1900. aastast nime Dunlop Rubber Co. Esimesed rehvid liimiti rattapöitele.
1903
Ford Motor Company müüs oma esimese Mudel A auto.
/nginx/o/2021/07/27/13949535t1hfd2a.jpg)
1904
Ameerika Ühendriikides Ohio osariigis hakati esmakordselt maailmas müüma söödavatesse vahvlikoonustesse pandud jäätist.
1958
Texas Instrumentsi 35-aastane insener Jack Kilby tegi oma märkmikusse esimese sketši integraalmonteeritud elektroonika kohta. Sellest sai alguse mikroskeemide tööstuslik tootmine. Tänastes mikroskeemides paikneb 2,5 x 2,5 cm suurusel alal kümneid miljardeid komponente.
/nginx/o/2021/07/27/13949536t1h3322.jpg)
24. juuli
1911
Ameerika õpetlane ja maadeavastaja Hiram Bingham (taas)avastas inkade Machu Picchu linna varemed. See on 1450. aastatel rajatud linn, mille elanikkond võis arvatavalt hukkuda vana maailma sisserändajatelt saadud rõugetesse.
/nginx/o/2021/07/27/13949537t1hb5f5.jpg)
1938
Šveitsi firma Nestlé hakkas tootma Nescafé lahustuvat kohvi. Lahustuvat kohvi oli demonstreerinud 1881. aasta Pan-Ameerika maailmanäitusel jaapanlane Satori Kato. 1903. aastast oli see tehnoloogia ka patenteeritud. Kasutust leidis see alles 1938. aastal, kui muu hulgas püüti lahendust leida ka Brasiilia kohvi ületootmisele.
/nginx/o/2021/07/27/13949539t1hb97b.jpg)
1954
Esmakordselt korraldati eksperiment, kus inimhääl kanti raadiolaineil kuuni ja kust see tagasi peegeldunult ka taasesitati. Selle viis läbi James Hesler Ameerika Ühendriikide laevastiku uurimiskeskusest. Kuud on II maailmasõja lõpuaastast peetud üheks raadiosignaalide peegeldiks, et seda kaugsides kasutada.
1997
Dolly klooninud Šoti teadlased teatasid, et nad on klooninud lamba, kellesse on lisatud ka inimgeene. Transgeenne Polly sündis 9. juulil. Temaga koos klooniti veel neli tema õde-venda.
25.juuli
1837
Esmakordselt kasutati nn viienõelalist elektrilist telegraafi, mis on kuut sideliini kasutades suuteline edastama kodeeritult 20-st tähemärgist koosnevat teksti. Briti leiutajad Charles Wheatstone ja William Fothergill Cooke. Nad edastasid sõnumeid 2,4 km kaugusele. 1845. aastal patenteerisid nad ühenõelalise elektritelegraafi.
/nginx/o/2021/07/27/13949541t1h8f48.jpg)
1959
Hõljuklaev SR.N1 ületas 2 tunni ja 3 minutiga esmakordselt Inglise kanali.
/nginx/o/2021/07/27/13949546t1h2b66.jpg)
1963
Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit algatasid atmosfääris, vees ja kosmoses tuumarelvade katsetuste lõpetamise kokkuleppe. Selle tulemusena «kolisid» tuumakatsetused maa alla.
1978
Inglismaal sündis esimene nn katseklaasilaps Louise Joy Brown. Kui Louise sai 21-aastaseks, oli maailma sündinud ühtekokku 300 000 kunstviljastatud last.
/nginx/o/2021/07/27/13949540t1h04fb.jpg)
1997
Anti teada, et John Hopkinsi ülikooli laboreis Baltimore'is on kultiveeritud esimene inimese tüvirakk. Tüvirakk on nn multipotentne rakk, millest võib areneda mistahes keharakk.
26. juuli
1775
Benjamin Franklin, kes oli sel ajal Ameerika kolooniate postiülem, teatas, et võrrelnult Euroopasse minevate ja sealt tulevate laevade reisiaegasid on nende teel ilmselt hoovus. Ta nimetas selle Golfi hoovuseks.
/nginx/o/2021/07/27/13949543t1h61f7.jpg)
1969
Apollo 11 maandumiskapsliga jõudis Maale esimene 20.9 kg kogus Kuu-kivimeid.
/nginx/o/2021/07/27/13949542t1hbcaa.jpg)
27.juuli
1949
Maailma esimene reaktiivmootoreil reisilennuk De Havilland Comet tegi oma esmalennu. Sellega võeti kasutusse uus lennureisistandard nii mugavuse kui kiiruse osas. Esimene lend kestis veidi üle poole tunni. Cometi esimesed mudelid võtsid pardale kuni 44 reisijat.
Neil lennukeil oli probleeme kere vastupidavusega ning see põhjustas mitmeid õnnetusi. Lähemal uurimisel selgus, et üks vigade põhjusi olid salongilaes olevad ristkülikukujulised illuminaatorid, mille nurkadesse kogunesid pinged, mis korpuse purunemisega leevendust leidsid.
/nginx/o/2021/07/27/13949544t1hdf8b.jpg)
30. juuli
1898
William Kellogg leiutas maisihelbed. Tema vend John Harvey Kellogg oli Battle Creeki sanatooriumi juht. Sanatooriumi põhiliseks teenuseks oli tervikliku toidu pakkumine, sest toonastes Ameerika Ühendriikides oli kehv ja riknenud toit väga levinud ning seda ka jõukate ning ettevõtlike inimeste hulgas. 1906 asutas William Kellogg Battle Creek Toasted Corn Flake Company.
/nginx/o/2021/07/27/13949549t1h8cbb.jpg)
31.juuli
1910
Londoni politsei korraldas mõrvas kahtlustatu arreteerimise, andes raadiotelegraafi vahendusel sellekohase palve edasi Antwerpenist Kanadasse siirduvale aurulaevale Montrose, millele olid just paigaldatud raadiotelegraafi seadmed. Koos armukese Ethel Le Neve’iga laevale pagenud Hawley Grippen oli üht taimset mürki, hüotsiini kasutades tapnud oma abikaasa ning ta arreteeriti laeval, mis oli keset Atlandi ookeani. Süü leidis kinnitust ja ta poodi ühes Londoni vanglas.
1965
Viimast korda näidati Briti telekanaleis tubakareklaami.
/nginx/o/2021/07/27/13949545t1hac48.jpg)
1971
Dave Scottist sai esimene inimene, kes juhtis mootorsõidukit väljaspool Maad. Ta istus Boeingi toodetud Lunar Roveri roolis. See oli 209 kg kaaluv ja Apollo 15 programmiga Kuule viidud elektrisõiduk, mille igas rattas oli 200 vatine elektrimootor. Sellega sõideti Kuul ühtekokku 28 km ja kogutakse 76 kg mineraalide näidiseid.
/nginx/o/2021/07/27/13949550t1heb2d.jpg)