Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kaido Einama
Saada vihje

Juuli tehnoloogiaajaloos: naisetapja, saladuses hoitud loomkatse ja uus mõnuaine

Apollo 15 Lunar Rover

Kuule sõitmine, loomkatsed, esimeste autodega sõitmine – mõnesaja aasta vältel on heinakuul toimunud mitmesuguseid tehnoloogilisi läbimurdeid. 

1. juuli

1796

Edward Jenner viis läbi katse kaheksa-aastase James Phippsiga, püüdes teda rõugetesse nakatada. Jenner oli Phippsi poolt 14. mail samal aastal vaktsineerinud lehmarõugetega ja seetõttu ei nakatunud poiss ka inimese rõugetesse. Tänapäeval oleksid sellised katsed mõeldamatud.

Vaktsineerimisprotsess 18. sajandil

1890

2000 ametnikku alustasid 1890. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse tulemuste töötlemist. Neil on kasutada 96 Herman Hollerithi tabulaatorit, millega töödelda perfokaartidele kantud andmeid. Perfokaardid on andmekandjad, kus rahvaloenduse puhul on isikuandmed kajastatud selles olevare aukudena. Rahvaloenduse andmete töötlemine võttis tabulaatoritega aega ühe aasta, 1880. aasta rahvaloenduse andmeid töödeldi 8 aastat.

Hollerithi tabulaator

1941

Esimene teadaolev telereklaam: kellatootja BULOVA maksis 9 dollarit New Yorgi WNBT telejaamale selle eest, et enne korvapllimatši ülekannet näidataks 20 sekundit Ameerika Ühendriikide kaardi taustal olevat BULOVA kella, millele loeti peale: «America runs on Bulova time.»

Bulova on 1875 aastal New Yorgis asutatud kellafirma, mis kuulub 2008 aastast alates Jaaapani Citizen Watch Co.-le.

veebi saab panna ka video: https://www.youtube.com/watch?v=ho2OJfXkvpI

1979

SONY esitles kaasaskantavat kassettmagnetofoni Walkman. TPS-L2 on sinihõbedane taskusse mahtuv seade koos kõrvaklappidega.

Walkman oli esimene helikonserviseade, millega sai selle kasutaja enda valitud muusika või muud helisalvestused kaasa võtta ja neid kuulata. Kaasaskantavad raadiod ja teleridki olid selleks hetkeks küll olemas aga need edastasid ringhäälingusaateid.

 2. juuli

1900

Ferdinand Graf von Zeppelini leiutatud ja tema ehitatud jäiga konstruktsiooniga õhulaev tegi esimese lennu Bodensee kohal. Õhulaeva kereks oli metallkarkass, milles paiknesid vesinikuga täidetud mahutid. 120 meetri pikkune Daimler Benzi sisepõlemismootorite toel liikuv õhulaev lendas vaid 18 minutit. Tehniliste probleemide tõttu lend katkestati ja seda korrati sama aasta 17. oktoobril.

Zeppelini õhulaev

3. juuli

1806

Michael Keens, aednik Londoni lähistelt Isleworthist esitles avalikkusele esimest Euroopas kultiveeritud maasikataime. Täna on teada ca 600 erinevat maasikasorti ja need pärinevad kuuest metsiku maasika liinist. Suurte maasikatega taimed jõudsid Inglismaale Ameerikast juba 1642. aastal. Väikeste marjadega metsmaasikad olid Euroopas tuntud, kuid neid ei kultiveeritud. Maasikas on ainuke teadaolev taim, mille seemned paiknevad viljast väljaspool.

1841

Astronoom John Couch Adams teatas liikumisanomaaliatest Päikesesüsteemis, mis viitavad uue planeedi olemasolule. Selleks oli Neptuun, mille avastamisest Berliini observatooriumis teatati 23. septembril 1846.

Astronoom John Couch Adams avastas Neptuuni

1886

Karl Benz sõitis Mannheimis maailma esimese autoga. Selleks oli 0,75 hobujõuline neljataktiline ühesilindriline bensiinimootor, mille oli ehitanud Nikolaus Otto.

Sõiduk oli toruraamist ja kolmerattaline, kuid sel olid kõik hilisemate sisepõlemismootoriga sõidukite peamised omadused: elektriline süütesüsteem, diferentsiaalülekanne, mehaanilised klapid, karburaator, mootori jahutussüsteem, auto ja mootori määrdelahendused ja pidurid.

Maailma esimene auto Benz

1938

​Mallard püstitas auruvedurite kiirusrekordi – 202 km/h. See 165 tonni kaaluv 21 meetri pikkune vedur oli kasutuses kuni 1963. aastani ja nüüd on see muuseumieksponaat.

Kiirusrekordi püstitanud rong Mallard

 4. juuli

1997

NASA Pathfinder jõudis Marsi atmosfääri. Sel 4. detsembril 1996 startinud kosmosemasinal oli kaasas 10 kilogrammi kaaluv kulgur, mis oli esimene liikur Marsi pinnal.

NASA Pathfinder

5. juuli

1996

Roslini Instituudis Šotimaal sündis esimene kloonitud lammas Dolly. Lamba munarakus olev tuum oli asendatud kloonitava organismi rakutuumaga. Mikronõeltega läbi viidud protseduuris kasutati seadmeid, mis olid loodud 1970. aastatel inimeste viljatusraviks. Sel moel terviktuumaga viljastatud munarakk siirdati kolmandasse looma, kes sai Dolly surrogaatemaks. Ian Wilmuti juhitud töörühmas tegi võtmetöö ära bioloog Keith Campbell. Dolly sünnist teatati avalikkusele alles 1997. aasta alguses.

1996. aastal sündinud Dolly elas 6-aastaseks.

1951

​William Shockley teatas, et on leiutanud siirdepõhise transistori. Selles oli erineva juhtivusega pooljuhtide üleminekupinnad (siirded) suuremad ja need paiknesid kihiti. Esimene transistor leiutati 1947. aastal ning kujutas endast germaaniumikristalliga kontakti sulatatud kullast juhtmetega (kontaktsiiretega) signaali võimendavat pooljuhtseadet.

Maailma esimene siirdepõhine transistor

1952

​Londonis tegi sõidu viimane tramm. Hobutrammid alustasid Londonis sõitmist 1860. aastal. 1880. aastatel olid kasutuses ka aurutrammid ning isegi suruõhul töötavad trammid. 1884. aastal võeti seal kasutusse kontaktliiniga elektritrammid. Trammiliiklus taastati Londonis madalapõhjaliste trammidega 2000. aastal.

Londonis teevad viimase sõidu hobutrammid

video: https://www.youtube.com/watch?v=f7toEdHXI08

1861

​Jõustusid esimesed mehaaniliselt liikuvatele sõidukitele kehtestatud kiirusepiirangud Suurbritannias. Linnas oli suurimaks lubatud kiiruseks 3 km/h ja maal 6 km/h. Igal sõidukil pidi olema 3 juhti: kaks pidid olema sõidukis ja kolmas pidi kandma sõiduki ees liikudes punast lippu.

Londonis kehtestatakse esimesed kiiruspiirangud

6. juuli

1885

Louis Pasteuri instituudis süstiti esimene marutaudivaktsiini annus 9-aastasele Joseph Meisterile, keda 2 päeva varem oli purenud marutaudis koer. Vaktsineerimine kestis 14 päeva ja laps paranes ning töötas hiljem Pasteuri instituudis majahoidjana. Ta võttis eneselt elu 64-aastasena, kui Saksa armee okupeeris Pariisi. See oli ka ta elust lahkumise põhjuseks.

Vaktsineerimine marutaudi vastu Pasteuri kliinikus. Sinna olevat lähetatud lapsi ka väljaspoolt Prantsusmaad.

video marutõvest: https://www.youtube.com/watch?v=kxBIJvNHZg4

7. juuli

1855

Londoni ajaleht The Times avaldas kuulsa füüsiku ja elektromagnetismi avastaja Michael Faraday kirja, kus ta osutas, et Thamesi jõe vesi ei paistvat vaatamat eredale päikesevalgusele enam tollisügavuseltki läbi ning et jõgi on muutumas haisvaks solgivooks. 1981. aastal lendas esimene päikesejõul töötav lennuk Solar Challenger üle Inglise kanali.

Karikatuur Michael Faraday hoiatustest Thamesi jõe seisundi kohta
NASA Challenger

1891

Patenteeriti reisitšekid – mõnes mõttes Wise'i eelkäijad. Ostes reisitšekke, võtab pank vastu raha ning maal, kus seda maksevahendina kasutatakse, peab selle omanik andma tšekile oma allkirja – seejärel saab tšeki vastuvõtnu nõuda tšeki väljastanud pangalt rahamakset.

1914

31-aastane Robert Goddard sai oma esimese patendi vedelkütusel töötavale rakettseadmele. Kaks  nädalat hiljem sai ta ka oma teise raketitehnoloogia alase patendi. 16. märtsil 1926 lendas tema 3 meetri pikkune bensiinil ja vedelal hapnikul töötav rakett oma esmalennul 12,5 meetri kõrgusele. 2,5 sekundit väldanud teisel lennul tõusis rakett juba 56 meetri kõrgusele ja saavutas maksimaalseks kiiruseks 100 km/h.

Goddardi vedelkütusel töötav rakett

1930

Algas Hooveri tammi ehitus Colorado jõele. Tamm valmis viie aastaga. Esimene betoonilaadung valati kallaste vahele kolme aasta pärast. Seal sai tööd ühtekokku 21 000 inimest (valdavalt meest) ning see läks maksma 48 890 995 dollarit (tänases vääringus umbes 800 miljonit dollarit).

Elektrijaamu on tammile ehitatud ja neid uuendatud aastatel 1936-1960. Täna on seal olevate generaatorite koguvõimsus 2 TW ja jaam toodab 3,3 TWh elektrienergiat aastas.

Hoveri tamm Colorado jõel

1936

Leiutaja Henry Phillips sai patendi ristpeaga kruvidele ja vastavale kruvikeerajale. Tegemist on isetsentreeruva kruvitüübiga, mis on tänaseks väga levinud. General Motors kasutas esimest korda neid kruve oma 1936. aasta Cadillacis. 1940. aastast olid need kruvid kasutuses kõigi Ameerika autotootjate poolt.

1965

Maailmas esmakordselt liitsid kirurgid Shigeo Komatsu ja Susumi Tamai 28-aastase mehe käe külge tagasi õnnetuses kaotatud pöidla. 1992. aastaks olid nad tagasi siirdanud 331 sõrme.

8. juuli

1873

Anna Nicholsist sai esimene naine, kes asus tööle Ameerika Ühendriikide patendiametisse patentide hindajana.

9. juuli

1902

​Patenteeriti barbituurhape kui rahusti ja unerohi, mille terapeutiline doos on märkimisväärselt väiksem surmavast ning mille maitse oli talutav.

Varasemalt oli kasutatud unerohuna ka kaaliumbromiidi, mis oli talumatult halva maitsega ning mille terapeutiline kogus oli lähedal mürgisele. Barbituraadid on kasutuses tänaseni.

10. juuli

1908

Hollandi õpetlane Heike Kamerlingh Onnes veeldas esimest korda heeliumit 4.2 Kelvini juures (ligikaudu -269 °C). Varem oli ta veeldanud õhku (1892) ja suurtes kogustes vesinikku (1906). 1913 sai ta nende tööde eest Nobeli füüsikapreemia.

Heike Kamerlingh Onnes

1925

​Kohtu alla anti Daytoni (Tennessee osariik) kooliõpetaja John Scopes, kes vaatamata seda keelavale osariigi seadusele õpetas koolis evolutsiooni. Teda trahviti 100 dollariga. Arvati, et Daytonis oli tehtud kokkulepe sel moel linna reklaamida. Kõnealune seadus muudeti kehtetuks alles 1967. aastal.

Kohtuprotsess viidi kuumuse tõttu üle välitingimustesse

1962

​Geostatsionaarsele orbiidile saadeti maailma esimene sidesatelliit Telstar 1. Selle abil nägid Prantsuse ja Briti televaatajad reaalajas John Kennedy pressikonverentsi ja Ameerika televaatajad nii Yves Montandi esitatud laule nagu ka vahtkonnavahetust Buckinghami palee ees.

Telstar oli aktiivne – signaali muundav ja võimendav satelliit. Passiivne sidesatelliit Echo oli orbiidile lennutatud juba 12. augustil 1960. See peegeldas vaid tagasi sinna suunatud signaale.

Sidesatelliit Telstar 1.

videolõik: https://www.youtube.com/watch?v=JW17KwKd7XE

1962

​Rootsi insener Nils Bohlin patenteeris Ameerika Ühendriikides kolmepunkti turvavöö autode jaoks. Volvo kasutas neid oma autodes 1959. aastast. Hiljem muutis Volvo selle turvavöölahenduse vabalt kasutatavaks kõigi autootjate jaoks.

11. juuli

1811

​Itaalia õpetlane Amedeo Avogadro avaldas kirjutise gaaside molekulaarsest koostisest. Teadupoolest võtavad kõik gaasid, mida on 1 mool ehk 6,02 x 1023 osakest (nüüd nimetatakse seda Avogadro arvuks) enda alla normaalrõhul ja temperatuuril täpselt sama ruumala – 22,4 liitrit.

Amedeo Avogadro.

1897

​Rootslane Salomon August Andrée alustas vesinikuõhuõhupallil koos kahe kompanjoniga teed Teravmägedelt põhjapoolusele. 33 aastaks kadusid neist jäljed. 6. augustil 1930 leidsid Norra maadeavastajad nende säilmed ja õhupalli riismed Kvitøya saarelt, kuhu nad kaks päeva pärast starti hädamaandumise tegid. Kahjuks oli see sadu kilomeetreid Põhjapoolusest eemal.

1975

​Hiina arheoloogid andsid teada, et on leidnud muiste matmiskoha kunagise riigi pealinna Xiani läheduses, kust avastati 8000 elusuuruses sõdalase savikuju. Tegemist oli aastatel 221-206 enne meie aga valitsenud keisri Qin Shi Huangi matmispaigaga, millele jõuti jälile kaevu kaevamisel.

Xiani läheduses leiti 8000 elusuuruses sõdalase savikuju.

1985

Kirurg Harlan Stone andis teada, et on kasutanud tõmblukku 28 patsiendi operatsioonihaavade ajutiseks sulgemiseks. Neid haavu pidi ravi eesmärgil taasavatama. Tõmblukud olid haavadel 5-14 päeva ja seejärel õmmeldi haavad püsivalt kokku.

2000

​Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimiamet kiitis heaks da Vinci nimelise robotkirurgia seadme kasutamise sapipõie, refluksi ja günekoloogiliste operatsioonide jaoks. Tegemist oli tehnoloogiaga, mis algselt töötati välja kaitseministeeriumi toel Ühendriikide armee jaoks. Juba järgmisel päeval kasutati seda miljon dollarit maksvat robotit sapipõie laproskoopiliseks eemaldamiseks.

Da Vinci robotkirurgia seade

2009

Ajakirjas Cell avaldati artikkel, kus avalikustati Neanderthali inmese genoom. Seda töörühma juhtis Eesti juurtega geneetik Svante Pääbo. Nüüdisaegse inimesega olevat Neanderthali inimese geneetilised teed lahku läinud umbes 550 000 aastat tagasi. Mitokondrilist emaliini pidi levivat DNAd polevat edasi antud. Vähesel määral on seda geneetilist materjali meis tänase päevani.

Svante Pääbo.

12. juuli

1844

Briti mereväekapten J.N. Taylor demonstreeris esimest telefoni. Telefoniks kutsuti toona udusireeni, mis kostis kaugemale ja tagas udus parema ohutuse kui varasemalt kasutuses olnud laevakellad.

1957

​Ameerika Ühendriikide peaarst Leroy Burney esitas aruande suitsetamise ja kopsuvähi seoste kohta, kus teatati esmakordselt ametlikul tasandil, et suitsetamine põhjustab vähki. Burney oli ise suitsetaja ja suri 1998. aastal 91-aasta vanuselt.

Suitsetaja kops.
Kops vähkkasvajaga (valge).

1920

​Panama Kanal kuulutati ametlikult avatuks. 30 aastat väldanud kanaliehitus jäi Esimese maailmasõja jalgu omapärasel viisil: esimene laev läbis kanali juba 15. augustil 1914 ning ajalehtede esikülgedel olid uudised Belgia ja Prantsusmaa suunal liikuvatest Saksa vägedest. Kanali avamise kohta käiv uudis oli lükatud tagumistele külgedele.

Panama kanal.

13. juuli

1891

Närviraku tähenduses võeti kasutusele sõna «neuron», seda W. Waldeyeri poolt ajakirjas Berliner Klinische Wochenschrift. Sama sõna oli ka varem kasutatud, kuid mitte alati sellises tähenduses.

Sinine värv tähistab pildil neuroneid.

2018

Esimene rõugeravim TPOXX sai Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimiametilt kasutusloa. Viimane teadaolev rõugesurmajuhtum pärineb 1978. aastast. Teadolevalt hoitakse rõugeviirust Venemaa ja Ameerika Ühendriikide turvatud laboreis. Ühendriikide valitsus on igatahes soetanud tagavaraks 2 miljonit doosi rõugeravimit.

14. juuli

1868

​Alvin Fellows sai patendi tänaseni kasutuses olevale vedruga kokku tõmbuvale mõõdulindile.

1933

​Natsi-Saksamaal jõustus geneetiliste haiguste leviku piiramiseseadus, mis viis sisse sundsteriliseerimise. Ainuüksi paari esimese aastaga sundsteriliseeriti üle 400 tuhande inimese. Varjatumalt on lähedasi põhimõtteid rakendatud ka teistes riikides. Rootsis näiteks oli sundsteriliseerimine muu hulgas ka eugeenilistel põhjustel legaalne perioodil 1906-1972. See seadus kaotas Rootsis lõplikult kehtivuse alles 2013. aastal.

1965

​Marsi tehiskaaslane Mariner 4 saatis esimesed lähifotod Marsi pinnast. Kujutise edastamise kiiruseks oli 8,3 punkti sekundis. Esimese ca 250 000 pikselise kujutise edastamine Maale võttis aega 8 ja pool tundi. 260 kilogrammi raskune Mariner 4 asus Marsi suunas teele 28. novembril 1964.

Mariner 4.

2013

​Ühest viimastest riikidest saadeti Indias viimane telegramm. Ühendkuningriigis saadeti viimane telegramm 2008. aastal ja Ameerika Ühendriikides 2006. aasta alguses. Eestis saadeti viimane telegramm hiljemalt 2012. aastal, kui Eesti Post lõpetas selle teenuse osutamise. Maailma esimene telegramm lähetati Samuel Morse poolt 24. mail 1844.

Viljandi postkontori juhataja Dagmar Laanisto näitab minevikku minevat telegrammi blanketti.

15. juuli

1869

​Prantsuse keemik Hippolyte Mège Mouriés patenteeris margariini tootmise tehnika. Nimelt kuulutas keiser Napoleon III välja konkursi, et leida Prantsuse armeele ja mereväele või aseainet. Mouriési tehnika seisnes veise tahke rasva segamises margariithappeks kutsutud rasvhappega, mis oli avastatud juba 1813. aastal. Pärljalt sillerdav (kreeka keelest tähendabki margaritari pärli) lisand suutis veiserasvale anda võilaadse struktuuri. Siiski ei võitnud see lahendus Napoleon III preemiat. Kasutusse võeti kooritud piima ja veega emulgeeritud veiserasv, mille pakkus välja F. Boudet 1872. aastal. Margariini nimi on jäänud kasutusele tänaseni. Selle valmistamisele on lisandunud ka muid protsesse, näiteks vedelate õlide hüdrogeenimine, et nende sulamispunkti allapoole viia.

Margariinitehas.

16. juuli

1867

Pariisi aednik F. Joseph Monier patenteeris armeeritud betooni torude, piirete ja postide valmistamiseks. Terasvarrastega tugevdatult saab kompenseerida betooni äärmiselt tagasihoidlikku tõmbetugevust.

1969

​Cape Kennedy kosmodroomilt alustasid Kuu poole lendu Apollo 11 pardal olevad astronaudid Neil A. Armstrong, Edwin E. Aldrin, Jr. ja Michael Collins.

Astronaut Michael Collins harjutab Apollo 11 missiooniks.

1995

​Tegevust alustas amazon.com: Bellevues (Washingtoni osariik) asuvasse garaaži oli üles seatud 3 SPARC tööjaama ja iga müügi korral kostus kõll. Arvestades tänast Amazoni üle 380 miljardi dollarilist aastast müügikäivet kostuks täna neist arvuteist mõnesajahertsine sumin.

1998

​Anti teada, et süüfilist tekitava bakteri 1,1 miljoni aluspaariga genoom on kindlaks tehtud. Selle tulemusena loodeti jõuda vaktsiinini, mis pooltuhat aastat levinud suguhaigusele piiri paneks.

Tänaseks seda vaktsiini veel pole. Hinnatakse, et umbes 0,5% täiskasvanud elanikkonnast on nakatunud süüfilisega. 2015. aastal suri süüfilise tõttu ca 107 000 inimest. Haigestunuid oli üle 45 miljoni.

​Süüfilisebakterid elektronmikroskoobi all.

17. juuli

1790

​Londoni mööblimeister Thomas Siant patenteeris esimese teadaoleva õmblusmasina. Pole teada, et ta oleks selle masina valmis ehitanud, kuid on teada, et need, kes püüdsid seda masinat selle patendi järgi ehitada, ebaõnnestusid. 1874. aastal ehitas William Newton siiski Wilson Sainti jooniste järgi töötava õmblusmasina, mis on nüüd Londoni Teadusmuuseumis.

Esimene funktsioneeriv õmblusmasin.

1850

​Harvardi observatooriumis pildistati dagerrotüüpia meetodiga esimest tähte väljaspool päikesesüsteemi. See täht oli Vega.

Vega.

18. juuli

1627

Prantsuse maadeavastajad märkasid tänase New Yorgi osariigi põhjaosas Cuba järve ümbruses maapinnast immitsevat naftat. See on teadaolevalt esimene naftaleiukoha kirjapanek Põhja-Ameerikas. 1859. aastal algas nafta tööstuslik ammutamine Cuba järvest sajakonna kilomeetri kaugusel Titusville'i lähedal.

1942

Esmalennu tegi maailma esimene reaktiivmootoreil lennuk Messerschmitt Me262 Schwalbe (Pääsuke). Need suutsid lennata liitlaste kolbmootoreil lennukeist üle 150 km/h kiiremini.

Messerschmitt ME 262.

1968

​Gordon E. Moore ja Robert Noyce asutasid NM Electronicsi nimelise ettevõtte. See hakkas tootma arvutimälusid ja 8080 tüüpi mikroprotsessoreid. Juba jooksva kuu lõpul nimetati ettevõte ümber: selle nimeks sai INTEL (INtegrated ELectronics).

INTELI asutajad Andy Grove, Robert Noyce, Gordon Moore.

19. juuli 

1900

​Avati Pariisi metroo esimene liin, millel oli kaheksa peatust.

Metroorong Palais Royali jaamas Pariisis.

20. juuli

1969

​Neil Armstrong ja Edvin Aldrin kõndisid esimeste inimestena Kuu pinnal.

Apollo 11 Astronaut Aldrin Kuu pinnal.

1976

​Marsile maandus esmakordselt inimeste lähetatud NASA automaatjaam Viking I, mis püüdis leida sealt pinnaseproove võttes elu jälgi.

Viking 1.

21. juuli

1904

​Pärast 13 aastat ehitust valmis 4600 kilomeetri pikkune Trans-Siberi raudtee. Algas Siberi koloniseerimine. 1916. aastaks pikendati seda raudteed kuni Vladivostokini.

Trans-Siberi raudteetöölised.

1955

​Inglise arst Ian Donald kasutas esmakordselt ultraheli meditsiinidiagnostikas, et tuvastada kasvajaid ning tsüste. Oma katsetusi alustas ta tööstusliku ultrahelidefektoskoobiga, millega inspekteeriti keevitusõmbluste kvaliteeti.

1984

​Jacksoni linnas Michigani osariigis lömastas robot 34-aastase töölise. Teadaolevalt oli ta esimene roboti tapetud inimene.

2000

​Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi Fermilab andis teada, et seal on avastatud kolmas füüsikalise standardmudeli ennustatud neutriinodest –​ tau-neutriino. Esimene, elektronneutriino oli avastatud 1956 ja teine, müüon-neutriino aastal 1962.

23. juuli

1886 

Gootlieb Daimler leiutas neljarattalise auto.

1888

​Šoti loomaarst John Boyd Dunlop patenteeris täispumbatavad jalgrattarehvid. Järgmisel aastal alustas ta nende toomist ettevõttes, mis kannab 1900. aastast nime Dunlop Rubber Co. Esimesed rehvid liimiti rattapöitele.

1903

​Ford Motor Company müüs oma esimese Mudel A auto.

Ford Mudel A.

1904

​Ameerika Ühendriikides Ohio osariigis hakati esmakordselt maailmas müüma söödavatesse vahvlikoonustesse pandud jäätist.

1958

​Texas Instrumentsi 35-aastane insener Jack Kilby tegi oma märkmikusse esimese sketši integraalmonteeritud elektroonika kohta. Sellest sai alguse mikroskeemide tööstuslik tootmine. ​Tänastes mikroskeemides paikneb 2,5 x 2,5 cm suurusel alal kümneid miljardeid komponente.

Jack Kilby ja Jerry Merryman Ameerika arvutimuuseumis.

24. juuli

1911

Ameerika õpetlane ja maadeavastaja Hiram Bingham (taas)avastas inkade Machu Picchu linna varemed. See on 1450. aastatel rajatud linn, mille elanikkond võis arvatavalt hukkuda vana maailma sisserändajatelt saadud rõugetesse.

Bingham (paremal) koos kohaliku elanikuga Peruus.

1938

​Šveitsi firma Nestlé hakkas tootma Nescafé lahustuvat kohvi. Lahustuvat kohvi oli demonstreerinud 1881. aasta Pan-Ameerika maailmanäitusel jaapanlane Satori Kato. 1903. aastast oli see tehnoloogia ka patenteeritud. Kasutust leidis see alles 1938. aastal, kui muu hulgas püüti lahendust leida ka Brasiilia kohvi ületootmisele.

Lähivaade Nescafe kohvigraanulile.

1954

​Esmakordselt korraldati eksperiment, kus inimhääl kanti raadiolaineil kuuni ja kust see tagasi peegeldunult ka taasesitati. Selle viis läbi James Hesler Ameerika Ühendriikide laevastiku uurimiskeskusest. Kuud on II maailmasõja lõpuaastast peetud üheks raadiosignaalide peegeldiks, et seda kaugsides kasutada.

1997

​Dolly klooninud Šoti teadlased teatasid, et nad on klooninud lamba, kellesse on lisatud ka inimgeene. Transgeenne Polly sündis 9. juulil. Temaga koos klooniti veel neli tema õde-venda.

25.juuli

1837

Esmakordselt kasutati nn viienõelalist elektrilist telegraafi, mis on kuut sideliini kasutades suuteline edastama kodeeritult 20-st tähemärgist koosnevat teksti. Briti leiutajad Charles Wheatstone ja William Fothergill Cooke. Nad edastasid sõnumeid 2,4 km kaugusele. 1845. aastal patenteerisid nad ühenõelalise elektritelegraafi.

Viienõelaline elektriline telegraaf.

1959

​Hõljuklaev SR.N1 ületas 2 tunni ja 3 minutiga esmakordselt Inglise kanali.

Hõljuklaev SR.N1.

1963

​Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit algatasid atmosfääris, vees ja kosmoses tuumarelvade katsetuste lõpetamise kokkuleppe. Selle tulemusena «kolisid» tuumakatsetused maa alla.

1978

​Inglismaal sündis esimene nn katseklaasilaps Louise Joy Brown. Kui Louise sai 21-aastaseks, oli maailma sündinud ühtekokku 300 000 kunstviljastatud last.

Louise Brown 13-nädalaste kaksikutega.

​1997

​Anti teada, et John Hopkinsi ülikooli laboreis Baltimore'is on kultiveeritud esimene inimese tüvirakk. Tüvirakk on nn multipotentne rakk, millest võib areneda mistahes keharakk.

26. juuli

1775

​Benjamin Franklin, kes oli sel ajal Ameerika kolooniate postiülem, teatas, et võrrelnult Euroopasse minevate ja sealt tulevate laevade reisiaegasid on nende teel ilmselt hoovus. Ta nimetas selle Golfi hoovuseks.

Benjamn Franklini üles tähendatud Golfi hoovus.

1969

​Apollo 11 maandumiskapsliga jõudis Maale esimene 20.9 kg kogus Kuu-kivimeid.

Apollo 11 kuukivide proov.

27.juuli

1949

​Maailma esimene reaktiivmootoreil reisilennuk De Havilland Comet tegi oma esmalennu. Sellega võeti kasutusse uus lennureisistandard nii mugavuse kui kiiruse osas. Esimene lend kestis veidi üle poole tunni. Cometi esimesed mudelid võtsid pardale kuni 44 reisijat.

Neil lennukeil oli probleeme kere vastupidavusega ning see põhjustas mitmeid õnnetusi. Lähemal uurimisel selgus, et üks vigade põhjusi olid salongilaes olevad ristkülikukujulised illuminaatorid, mille nurkadesse kogunesid pinged, mis korpuse purunemisega leevendust leidsid.

Comet lendas kiirusel 800 km/h.

30. juuli

1898

William Kellogg leiutas maisihelbed. Tema vend John Harvey Kellogg oli Battle Creeki sanatooriumi juht. Sanatooriumi põhiliseks teenuseks oli tervikliku toidu pakkumine, sest toonastes Ameerika Ühendriikides oli kehv ja riknenud toit väga levinud ning seda ka jõukate ning ettevõtlike inimeste hulgas. 1906 asutas William Kellogg Battle Creek Toasted Corn Flake Company.

Kellogg'si maisihelbed.

31.juuli

1910

Londoni politsei korraldas mõrvas kahtlustatu arreteerimise, andes raadiotelegraafi vahendusel sellekohase palve edasi Antwerpenist Kanadasse siirduvale aurulaevale Montrose, millele olid just paigaldatud raadiotelegraafi seadmed. Koos armukese Ethel Le Neve’iga laevale pagenud Hawley Grippen oli üht taimset mürki, hüotsiini kasutades tapnud oma abikaasa ning ta arreteeriti laeval, mis oli keset Atlandi ookeani. Süü leidis kinnitust ja ta poodi ühes Londoni vanglas.

1965

Viimast korda näidati Briti telekanaleis tubakareklaami.

Tubakataimed.

1971

Dave Scottist sai esimene inimene, kes juhtis mootorsõidukit väljaspool Maad. Ta istus Boeingi toodetud Lunar Roveri roolis. See oli 209 kg kaaluv ja Apollo 15 programmiga Kuule viidud elektrisõiduk, mille igas rattas oli 200 vatine elektrimootor. Sellega sõideti Kuul ühtekokku 28 km ja kogutakse 76 kg mineraalide näidiseid.

Apollo 15 Lunar Rover.
Kommentaarid
Tagasi üles