Lennundusteadlane: taevalaotusse viivad ka vesinik ja elektronid

Kahekereline DLR HY4. Mootori võimsus 80 kW, lennukiirus 145 km/h. Foto: Dlr Fotomedien/Felix Oprean

Teatavasti tegi Euroopa Komisjon liikmesriikidele hiljuti ettepaneku, mille järgi vähendataks 2050. aastaks saasteainete emissiooni transpordis vähemalt 90 ­protsendi võrra. Euroopast peaks selleks ajaks saama maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu. 1990. aastaga võrreldes peaks 2030. aastaks saasteainete heitkogus vähenema 55 protsendi võrra. Kas see on võimalik ka lennunduses?

Kaks teed rohelisemate lennukite juurde

Põhimõtteliselt on see võimalik, aga nõuab arendusteks nii märkimisväärselt aega kui ka suuri rahalisi kulutusi. Laiemalt võttes on kaks suunda. Esiteks arendada edasi akutehnoloogial põhinevaid õhusõidukeid ning kasutada lendamiseks maa peal salvestatud elektrienergiat. Teine võimalus on kasutada jõuallikates vesinikku. Mõlemal juhul tuleb tunduvalt parandada õhusõidukite aerodünaamilisi näitajaid, eelkõige tõstejõu ja takistuse suhet. Praegu kasutuses olevatel reisilennukitel on aerodünaamiline väärtus harilikult vahemikus 16–18. Tulevikus peaks aga see väärtus olema vahemikus 23–26. Aerodünaamiline väärtus näitab, kui palju ühe ühiku langemise kohta õhusõiduk edasi liigub. Aerodünaamiline väärtus 20 tähendab, et kilomeetrise langemise juures liigub õhusõiduk 20 kilomeetrit edasi.