Kolmanda vaktsiinidoosi põhjendatus on siiani ebaselge

Tel Avivi linnapea Ron Huldaid revaktsineeritakse Pfizeri mRNA-vaktsiiniga. Iisraelis alustati sellega juba 1. augustil ning seda soovitatakse üle 60 aasta vanustele inimestele. Foto: Sebastian Scheiner

Õhk on Covidist endiselt paks ja selles ringlevad tõed, pooltõed, poolvaled ja pärisvaled. Viimati olid minu mäletamist mööda sellise tasemega arusaamatused 80ndate alguses HI-viiruse ja sellest lähtuva aidsiga. Aga siis polnud internetti ja sotsiaalmeediat.

Viimaseks epidemioloogiliseks moeröögatuseks on nüüd saanud vaktsineerimise kolmas doos. Sellest räägitakse kõva häälega ja ka kõige kõrgemal mõeldaval tasemel. Sõlmitakse mitmesuguseid eellepinguid ja projekteeritakse firmade miljardikasumeid. Iisraelis väidetavalt juba süstitakse kolmandat doosi. WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) palub kolmandat doosi mitte teha, eelistades, et maailm vaktsineeriks end enne kahe doosiga.

Kust siis selline segadus? Vaatame ajas tagasi: vaktsineerimine algas 2020. aasta suvel Hiinas ja Venemaal (vastavalt CanSino ja Sputnik V vaktsiiniga), veel enne kui kliinilised katsetused olid lõpetatud. Siis järgnesid 2020. a detsembris Iis­rael, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Edasi tulid Bahrein, Kanada ning Mehhiko ja pärast ametlikku ELi ühisstarti olid kiiremad Poola ja Saksamaa.