Padusadu, mida ei leia ilmateenistuse sajukaardilt

Uputus Tartu kesklinnas. Et linna infrastruktuuri ilmastikule vastupidavalt planeerida, on vaja teada, kui palju sajab. Foto: Jürgen Puistaja

Nädalapäevad tagasi avalikustati IPCC kuuenda aruande esimene osa, mis kirjeldab meie loodusteaduslikke arusaamu maakera kliimast, selle muutumisest minevikus ja seisundist tänapäeval ning tulevikuprojektsioone. Täiesti uus peatükk oli pühendatud kliima regionaalsele analüüsile, Eesti kohta jääb detailsus Põhja-Euroopa tasandile. Sealt võib lugeda, et kasvab nii ekstreemsete sademete hulk kui ka sagedus.

Sellise üldise teadmisega pole tegelikus elus midagi peale hakata, planeeringute ning konkreetsete tegevuste jaoks on tarvis mõõtmisi minevikus ja tänapäeval, mille alusel saaks teha prognoose tulevikuks. Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Riigi Ilmateenistus vastutab meil selliste andmete kogumise, salvestamise ja ka analüüsi eest.