Liisingut vahendanud firma võlad viisid kliendilt auto

Fragment Autopargi Halduse veebilehelt. Foto: Eurorent.ee

Majanduskriisi hammasrataste vahele võib sattuda ka siis, kui töökoht olemas ja võlgu pole, näiteks võib inkassofirma võtta teilt auto liisingut vahendanud firma võlgade katteks.

Nii juhtus Vladimir Abramoviga, kes liisis endale mõned aastat tagasi 2004. aasta Toyota Avensise firma Autopargi Halduse kaudu, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Abramov maksis korralikult renti Autopargi Haldusele, viimane omakorda Hansa Liisingule võttes igakuiselt makselt mõnisada krooni teenustasu. Tegemist oli käenduslepinguga, kus Abramov käendas Hansa Liisingult auto rentimist ja tal oli õigus auto pärast väljaostmist enesele saada. Juriidiliselt jätab selline leping eraisiku kaitsetuks, sest vahendusfirma makseprobleemide korral esitab liisingufirma nõuded eraisikust klientidele ehk käendajatele.

Miks Abramov sellise lepinguga üldse nõustus? Väikesed liisinguvahenduskontorid ei esita liigseid küsimusi ja võimaldavad autosid liisida ka neil, kes suuremate pankade juures tegutsevate liisingufirmade silmis sobilikud pole. Olgu siis põhjuseks ebastabiilsed sissetulekud või välisriigi päritolu. Abramov ei ole Eesti kodanik, vaid elab Eestis ajutise elamisloa alusel ja seetõttu ta Autopargi Halduse valiski.

Inkasso võttis auto ära mullu novembris, kui Abramov oli masina peaaegu välja ostnud. Toyota liisingu eest oli raha mehelt küll Autopargi Haldusele laekunud, kuid Hansa Liisingule edasi polnud raha makstud. Kuna juriidiliselt kuulub auto kuni väljaostmiseni Hansa Liisingule, ei saa inkassot milleski süüdistada.

Detsembri keskel kohtus Abramov ka Autopargi Halduse juhatuse liikme ja tegevjuhi Tarmo Remmetiga. Viimane lubas, et lähiajal probleemid lahendatakse. Kuid saabusid jõulud ja aastavahetus, kuid mitte Toyota Avensist Abramovi hoovile.

Ajakirjanikel Tarmo Remmetiga kontakti saada ei õnnestunud, kuna mees viibis väidetavalt Rootsis komandeeringus. Firma teine juhatuse liige Ahti Aasma väitis, et on juhatuses küll kirjas, kuid otseselt tegeleb firmaga Remmet.

«Hansa Liisinguga on probleeme ja Ühisliisinguga ilmselt ka. Aga pole viga, mulle on öeldud, et kõik saab korda!» rääkis Aasma.

Kui palju võib Eestis selliseid väikeseid liisinguvahenduskontoreid olla, võib ainult oletada. Selle kohta puuduvad andmed nii teenindusettevõtete liidul kui ka liisingufirmade liidul. Liisingufirmade liidu tegevjuht Reet Hääl ütles, et nende liitu kuuluvad ainult suured liisingufirmad nagu Hansa Liising, Ühisliising ja teised.