Pärmid pühiksid loomade silmist pisarad ja jätaksid nad tapale viimata

Tapale määratud loomad mõistavad oma saatust tundes nii hirmu kui adudes seonduvat valugi. Rakutehnoloogiatega toidu tootmine oleks ülisuur hüpe nii keskkonna- kui eetilises plaaniski. Foto: Shutterstock

Inimkond on nüüdseks ammendanud võimalused toota endale toitu põldudel ja traditsioonilisel viisil. Isegi väga moodsate masinatega käib toidu kasvatamine ikka traditsiooniliselt. Ilmselt ei kao see ka tulevikus kuhugi, ent muutub aina enam elitaarseks tegevuseks. Kas niimoodi saab inimkond kümme protsenti või ühe protsendi toidust, sõltub sellest, kui kiiresti ja ulatuslikult vajab Maa ökosüsteem taastumist. Ees ootab meid aga koduloomade vahetus – hulkraksetest ainurakseteks – ja üleminek valke tootvatele pärmidele.

Pärmide kasulikuks kasvatamine on lihtne

Pärm on võimalik geenitehnika vahenditega koolitada paari päevaga tekitama muna- või piimavalku.

Edasiseks on vaja bioreaktoreid, milles on vaja käivitada optimaalne ja tõhus tootmine. Selleks on vaja ainevahetust optimeerida. Varem oli see käsitöö ja täna teevad seda pipeteerivad robotid. Mida teha, saame teada kui kombineerime masnõpte süsteemi- ning sünteetilise biolooga alaste teadmistega.

​​Edasi tuleb kasvatada bioreaktoreis pärmi või baktereid suurel hulgal ning lõpuks valk või valgud muust materjalist eraldada. Majanduslikus mõttes on probleemiks valgu saagis bioreaktori söödet ja muid kulusid arvesse võttes. Toiduvalke on vaja suurtes kogustes ja selleks tuleb panna kogu pärmi- või bakterirakk bioreaktoris tootma seda optimaalselt. Mida suurema osa söötmest saadavast energiast ja sünteesitavates keemilistest koostisosadest saab suunata huvipakkuva valgu tootmiseks, seda parem.

Peale piimavalkude geenide viimise pärmi on majanduslikust seisukohast tähtis ainevahetuse optimeerimine. Seda saab teha väga paljude geenide muutmise kaudu. Seda on varem tehtud käsitsi, pipettidega. Tänapäeval teevad seda inimese asemel robotid.