Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tagasihoidliku šotlase ja tema seeneime auks püstitati Tallinna mälestussammas

Seaküla Simsoni (Aivar Simson) loodud Fleminigi mälestuskujul hoiab teadlane oma käes penitsilliini molekuli. See on umbes 250 miljonit korda suurem tegelikust molekulist. Pildil Simson eelmisel neljapäeval pärast kuju kokkupanekut. FOTO: Sander Ilvest

6. juulil 2021 möödus 140 aastat šoti arsti ja mikrobioloogi Alexander Flemingi sünnist. 18. septembril avati Tallinnas Šoti klubi õues talle mälestusmärk. Flemingist sai neljas kuulus šotlane luuletaja Robert Burnsi, näitleja Sean Connery ja admiral Edwyn Alexander-Sinclairi järel, kelle mälestuskuju sinna püstitatud. Tema eluavastuseks oli penitsilliin (1928). Miljonid maailmas ja arvukalt Eestiski on oma elu võlgu just nimelt penitsilliinile. Nagu paljude muudegi avastustega oli sellegi olulisuse taipamine ta enda eluajal kesine.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Flemingil oli siiski rohkem õnne. Penitsilliini «üles leidmisest» (1940) kuni ravimi tootmiseni kulus vaid 12 aastat! Palju on räägitud penitsilliini kogemata avastamisest, sest eksperimentaator käis proovidega lohakalt ümber jne. Tegelikult tuleb mõelda ikka ka eeldustele, otsingutele, headele ideedele, vaistule, väsimatule ja järjekindlale eeltööle, mis tegelikult on sellise ülima õnne ning edu peamised sepad.

Võib kujutleda seda rahuldustunnet loomult äärmiselt tagasihoidliku mehe hinges, kui ta ühel hetkel, juba kogu maailmas tunnustuse ja suure austuse osaliseks saanuna sai humoorikalt öelda: «1928. aasta 28. septembri hommikul ärgates ma tõepoolest ei plaaninud esimese antibiootikumi ehk bakteritapja avastamisega korraldada revolutsiooni kogu maailma meditsiinis. Arvan aga, et täpselt seda ma tegin.»

Tagasi üles
Back