Järelhüüe Meelis Roosile: ühtäkki kustunud, kuid paljusid mõjusalt suunanud täht

Meelis Roos arvutimuuseumis selle aasta veeburaris. Foto: Kuvatõmmis

Infosüsteemid ja nende turvalisus põhinevad ennekõike inimestel – nende taibul, ettenägemisvõimel ja oskusel luua, kohendada ning täiendada tarkvara, mis meile andmeturvalisuse tagab. See on omalaadi nähtamatu töö, mille tegijad on harva kõigile näha. Nende puudumist märkavad aga kõik ja kohe – niivõrd oleme infosüsteemidega läbi põimunud ning eeldame nende terviklikkust. Üks selline nähtamatu ja osav käsi oli ka Meelis Roos (04.07.1975-15.09.2021). Nähtamatu oli ta siiski tinglikult. Nopped kolleegide ja tuttavatega räägitust näitavad meile ta nutikuse ja vaimujõu tegelikku mõju.

Jan Willemson, Cybernetica vanemteadur: Riigivõim vajab arusaama küberasjadest ja nende kohta päritakse küberasjatundjailt. Siis kirjutataksegi aruandeid ja antakse riigivõimule teada meie kübernäo ning selle taga oleva seisust. Meelis osales ka terve rea aruannete kirjutamises, mida Eesti riik vajas. Ma ei oska praegu öelda, mitme aruande kaanele ta autorina kirja sai, aga see polegi nii oluline – tema panus oli kindlasti laiem. Talle sai igal hetkel ligi astuda ja asju küsida. Kui ei teadnud, võttis aega, et uurida, ja selgitas neid siis kannatlikult ja täpselt. Mul oli au ja rõõm tunda Meelist, ja seda tema mitmekülgse ja sügava ilmapildi tõttu. Ta ei pidanud kunagi kedagi rumalaks. Alati avas ta asjades mõne uue tahu, alati!