:format(webp)/nginx/o/2021/09/29/14103518t1hfc36.jpg)
Homme toimub Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu ringmajanduspäev, kus astuvad üles teiste seas keskkonnaminister Tõnis Mölder, Yoko Alender, Peeter Eek, Peeter Koppel, Erkki Karo ja paljud teised. Ringmajanduspäeva eesmärk on jagada parimat teadmist uudsetest ringmajandusnäidetest ning arutleda võimaluste, vajaduste ja ka probleemide üle ringmajanduse elluviimisel.
«Mul on hea meel, et arutame üha rohkem, kuidas leida efektiivseid lahendusi ringmajanduses. Vaid ühiste pingituste tulemusel jõuame tulemusteni, millega saame olla rahul. Innovatsiooni ja kaasamõtlemist ei saa selles valdkonnas olla kunagi liiga palju,» sõnas keskkonnaminister Tõnis Mölder pressiteate vahendusel.
«Jäätmete liigiti kogumine on nende ringlusse võtmise eelduseks. Nagu me teame, ei ole Eesti inimesed väga head jäätmete sortijad ning keskmiselt on üle Eesti segaolmejäätmete kastis SEI Tallinna segaolmejäätmete sortimisuuringu järgi 32% pakendijäätmeid ning biojäätmeid lausa pool – 53%. Tõenäoliselt on üks põhjus ka see, et inimesed ei tea, mida saaks neist materjalidest teha, kui need ka oleksid kõik liigiti kogutud,» sõnas ringmajandusettevõtete liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
«Seda, mida jäätmetest teha saab, on ringmajandusettevõtete liit aastate jooksul palju rääkinud ning räägib ka edaspidi. Kuid pean täna tunnistama, et oleme natuke ka ummikus: uutesse käitlusvõimalustesse – see tähendab tehastesse – mis suudaks jäätmed ringlusse võtta, on ettevõtetel väga raske investeerida,» selgitab Rüütelmann.
Ühelt poolt on puudu teadmistest ja innovatsioonist: kogu maailmas ei ole olemas siiani häid ja efektiivseid lahendusi näiteks tekstiilijäätmete ringlussevõtuks. «Teiselt poolt on probleem ka selles, et ettevõtjail on raske teha investeerimisotsuseid, kui pole kindlust, kas riik lubab ja toetab, kas omavalitsus toetab arendust oma territooriumil ja kas inimesed mõistavad, et kaubad, mida oleme ise tarbinud, vajavad ka pärast jäätmeks muutumist kohta, kus neid ümber töödelda. Mitte-minu-tagaaias printsiip takistab samuti innovatsiooni,» täpsustab Rüütelmann.
Näiteks kui tänasest olmejäätme massist sorditaks eraldi seal olev 80–100 000 tonni biojäätmeid, siis käitlusvõimalust neile jäätmetele Eestis tegelikult ei oleks. «See tähendab, et kui kõik Eesti inimesed sordiksid praegu jäätmeid 100% õigesti, siis Eestis olevad tehased ei suudaks tegelikult seda jäätmehulka käidelda. Jäätmekäitlustehase sõna tekitab juba inimestes hirmu, samas peaksime mõistma ja endalt küsima: kuhu me need jäätmed siis paneme ja mida nende materjalidega teeme?» sõnastas jäätmekäitlejate probleemid Margit Rüütelmann.
Margit Rüütelmanni sõnul on väga tervitatav, et inimestel on tekkinud järjest paremad keskkonnakäitumuslikud harjumused: proovitakse tarbida kvaliteetsemalt, vähem ühekorratooteid ja rohkem keskkonnasõbralikke tooteid. «Samas on oluline, et nn rohelise maailmavaate juurde käiks ka arusaam, et kui oleme ise jäätmed tekitanud, on meil oluline mõista ka vastutust nende käitlemise eest. See tähendab: meil on vaja teha tehaseid nii ohtlike jäätmete käitlemiseks kui ka näiteks biojäätmete ringlussevõtuks. Ei saa mõelda nii, et ma sortisin jäätmed ära, nüüd pange kus tahate! See ei ole vastutustundlik käitumine.»
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on korraldanud traditsiooniliselt jäätmepäevi juba enam kui kakskümmend aastat. 2020. aastal toimunud jäätmepööripäev tõi kokku riigi, kohalike omavalitsuste, teadusasutuse, ettevõtjate, jäätmekäitlejate, aga ka meedia esindajad, kelle parimaid teadmisi ühendades saaks suuta jäätmete liigiti kogumises ja ringlussevõtus ringmajanduspöörde käivitada.
2021. aasta ringmajanduspäeva fookuses on ringmajanduse ärimudelid: millesse investeerida, missugused on innovaatilised lahendused, kes peaks võtma vastutuse, kas ettevõtted, kohalikud omavalitsused või riik ning kuidas üle saada mitte-minu-tagaaias fenomenist.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)