Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tapal valmib Eesti esimene rehviplokkidest tee

Läpi-Ojaküla tee rekonstrueerimisel kasutatakse vanu rehve. FOTO: Tariston AS

Tapal valmib järgmise aasta juunikuus Eesti esimene rehviplokkidest tee, mis lahendab vanarehvide käitlemise probleemi. Mujal maailmas, nagu Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides, on antud tehnoloogia juba kasutuses ligi 20 aastat. Nüüd kasutatakse esimest korda sellist lahendust ka Eestis Läpi-Ojaküla tee rekonstrueerimisel, mis on ligipääsutee kaitseväe keskpolügoonile.

«Üks uus põhjaosa lõik annab võimaluse pääseda Ojakülast Põhja-Kõrvemaa kaudu Piibe maanteele, millel liikumine tänaste teede puhul oleks takistatud, kui suletakse keskpolügooni laiendatud ohuala. Uusi lõike rajatakse ka põhjustel, et viia tee eemale eramajadest ning valida looduslikult sobivamaid kohti, võrreldes senisega,» märkis kaitseinvesteeringute keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik pressiteate vahendusel.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lektori Sven Sillamäe sõnul lahendab rehviplokkide kasutuselevõtt ära Eestis tekkiva rehvide käitlemise probleemi ning samaaegselt võimaldab säästa taastumatut loodusvara nagu liiva ja kruusa, mida muidu peaks tee ehitamisel kasutama suuremas koguses. Teisisõnu asendatakse osa vajaminevast pinnasemahust taaskasutatud materjaliga, mis on vajadusel ka hiljem, näiteks tee lammutamisel, jälle kasutatav. Rehviplokid võimaldavad hoida teekonstruktsioonide kaalu probleempinnastel väiksemana ja tagada vajamineva kandevõime.

Riigikaitselise taristu ehitusel, nii hoonete kui ka teede ehitusel, pööratakse aina rohkem tähelepanu keskkonnasäästlikele lahendustele. Näiteks on paigaldatud päikesepaneelid hiljuti valminud Tapa tegevväelaste kasarmule ning tehnika varjualustele. Lisaks hoonetele on alternatiivseid ning keskkonnasäästlikke lahendusi võetud kasutusele ka teede-ehitusel, kasutades tee aluskonstruktsioonis rehviplokke.

Rehve saab kasutada pinnases juhul, kui see on osa projektist

Vanu rehve tohib (tee-)ehituses kasutada vaid juhul, kui tegemist on projektlahendusega, kus on täidetud vastavad tingimused vanarehvide ohutuks kasutamiseks. Näiteks on vanarehvidel nõutud omadused, maht ja kasutusviis kindlaks määratud, et negatiivne keskkonnamõju oleks võimalikult väike.

«Rehvide kui inertse materjali peamine mõjutaja on UV-kiirgus, mille tõttu hakkab neist aja jooksul eralduma tükke, kuid pinnasega kaetuna seda ei juhtu. Teadusuuringud on näidanud, et rehvidest tekib mingil määral leostumist, peamiselt tsingi näol, aga kahjulike ainete kogus ei ole suur ja aja jooksul leostuvus väheneb. Seda silmas pidades on rehviplokke etem kasutada kui Skandinaaviamaades levinud purustatud rehve, sest esimeste eripind on mitu korda väiksem, mis vähendab ka leostuvuse ohtu,» ütles Sillamäe.

Võrreldes teiste vanarehvide töötlemise lahendustega on rehviplokkide tootmise keskkonnajälg väga väike. Lisaks eelnevale konkureerib rehviplokkide hind ka teiste täitematerjalidega, mille tõttu võib antud lahendus ehituse asukohast olla ka märkimisväärselt soodsam. Kui tulevikus on vaja teed rekonstrueerida või lammutada, siis ei teki nende kasutamisest ka täiendavaid jäätmeid, vaid rehviplokid on täielikult taaskasutatavad.

Läpi-Ojaküla tee ehitatakse seitsme meetri laiuse kruusakattega, kogupikkusega kaheksa kilomeetrit, millest rehviplokke kasutatakse vähemalt kolme kilomeetri ulatuses. Lepingu tee rekonstrueerimiseks sõlmisid omavahel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Tapa vald ja AS Tariston. Rehviplokkide tootjaks on osaühing Wastedirect ning rehviplokkide kasutamise lubamiseks on väljastatud ka keskkonnaameti vastav registreering.

«AS Tariston on osalenud mitmes innovaatilises projektis. Antud projekti näol saame uusi kogemusi ning anda oma panuse innovaatiliste lahenduste teostamisse. On tervitatav, et keskkonnahoiust ainult ei räägita, vaid astutakse reaalseid samme ning soodustatakse keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõttu,» märkis Tariston ASi ehitusvaldkonna juht Aleksandr Lember.

«Keskkonna seisukohalt on üheks efektiivseks vanarehvide taaskasutamise kohaks rehviplokkide kasutamine teekonstruktsioonides. Keskkonnamõju tekib näiteks ka igapäevasest autodega sõitmisest, kui rehvitolm ladestub teede äärtesse. Vanarehve ei ole mõistlik ümber töödelda nii, et selle tulemusel tekib uus jäätmeliik või ohtlik tootmisjääk,» lisas Wastedirect OÜ esindaja.

Rehviplokkide kasutamine lasketiirudes

Rehviplokid on tee-ehituses ning laiemalt maaehituses soodne ning keskkonnasäästlik mitmel põhjusel. Nende kaal mahuühiku kohta on tavapärasest täitematerjalist liivast ligi kolm korda kergem ning seetõttu tuleb teha vähem vedusid objektile. Rehviplokkide mahu võrra jääb ka karjääridest täitematerjal välja kaevamata, mille tulemusena säästetakse loodusressursse.

Plokkide kasutamine tee-ehitusel on üks paljudest võimalikest kasutusviisidest. Näiteks on võimalik rehviplokke kasutada nii dreeniva ja vett mahutava kihina, nõlvade armeerimiseks, lasketiirude konstruktsioonis, kergtäitematerjalina mahukates täitetöödes probleempinnastel kui ka müravallide täiteks ja tugevdamiseks. Rehviplokke on plaanis kasutada ka Nursipalu harjutusväljal oleva lasketiiru vallide ehitusel.

Tagasi üles
Back