Prahti vaiba alla pühkides tuba puhtamaks ei saa

Päike on ainuke energiaallikas, mille kasutamise arvelt saab maakera entroopiat vähendada. Foto: Urmas Tartes

NASA andis 1964. aastal teiste ­teadlaste seas James Lovelockile ülesande ­välja töötada meetod, mille abil saaks kindlaks teha, kas Marsil on elu või mitte. Problee­mi kallale asudes kerkis Lovelocki ette esimesena küsimus, kas need tunnused, mille järgi oleme harjunud defineerima eluprotsesse Maal – valgulised struktuurid, DNA, rakud, homöostaas jt –, võiksid üldse olla universaalsed indikaatorid teiste, maaväliste eluvormide puhul. Juhul muidugi, kui elu Marsil või mõnel teisel planeedil üldse olemas on.

Ülesande üle arutledes leidis Lovelock vastuse termodünaamika teisest seadusest: selleks et teha kindlaks elu olemasolu, tuleb otsida märke protsessidest, mis viitaksid entroopia – korrapäratuse ja müra – vähenemisele. Veel enne, kui kosmosesond Viking 16. juulil 1976. aastal Marsilt proove võtma asus, järeldas Lovelock Marsi atmosfääri koostist analüüsides, et Marsi atmosfäär on tasakaaluseisundis ja tema entroopia on maksimaalne. Maa atmosfääri entroopia on seevastu elutegevuse tulemusel võimalikust väiksem.

Entroopia suurenedes väheneb korrapära