Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Lähenev vesinikuajastu kui osa neljandast tööstusrevolutsioonist

Uus on unustatud vana. Esimene vedelal vesinikult töötav reisilennuk tegi esimese katselnnu 15. aprillil 1988. 2050. aastaks ennustatakse enamuse lennutranspordi üleminekut vesinikkütustele.
Uus on unustatud vana. Esimene vedelal vesinikult töötav reisilennuk tegi esimese katselnnu 15. aprillil 1988. 2050. aastaks ennustatakse enamuse lennutranspordi üleminekut vesinikkütustele. Foto: Wikipedia

Vesiniku kasutuselevõtt energiakandjana on saamas rohepöörde üheks olulisemaks nurgakiviks. Möödunud reedel toimus juba viies Tartu vesinikupäev. Hollandis Groningenis on näiteks eluolu maavärinate tõttu talumatuks muutunud. Põhjuseks on sealsetest maardlatest pumbatav maagaas.

Kui gaasi vasturõhk alaneb, hakkabki maa värisema. Just maavärinate rohkus ja ulatuslikud kahjud hoonetele on põhjus, miks just seal on alanud ulatuslik üleminek vesiniku kasutamisele. Vesinik on universaalne energiakandja, mida saab toota vett elektrolüüsides. Kui selleks kasutada rohelist elektrit, on tegemist kliimaneutraalse energiavooga.

Tagasi üles