Taavi Aas tutvus Hollandis tuleviku vesinikuprojektidega

Hollandi energia- ja kliimaminister Dilan Yesilgoz-Zegerius (vasakul) ja Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Foto: Tõnu Karu

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas külastas sel nädalal äridelegatsiooniga Hollandit. Kolmepäevase visiidi eesmärk oli Eesti ja Hollandi energeetikakoostöö tugevdamine ning taastuvenergiaalaste kogemuste jagamine.

Aasa sõnul on Holland Eestile hea partner, sest Hollandil on suur huvi ja kogemus meretuuleenergia tootmisel ning mõlemal riigil on soov seda valdkonda lähiaastatel jõudsalt laiendada.

Visiidi esimesel päeval kohtus minister Aas Hollandi energia- ja kliimaminister Dilan Yesilgoz-Zegeriusega, kellega räägiti Euroopa Liidu ning Eesti ja Hollandi energiapoliitikast ja ka biomassi kasutamisest. Mõlemad ministrid nõustusid, et ilma selleta on keeruline taastuvenergia eesmärke täita.

«Roheenergiale üleminek on vaieldamatult vajalik ja vähendab riikide sõltuvust välistest energiakandjatest, kuid peame olema realistlikud – kuniks pole paremat alternatiivi juhitavale taastuvenergiale, tuleb biomassi kasutamist jätkata ning ka ELis selle eest seista,» ütles Aas.

Delegatsioon külastas Friisimaal meretuuleparki ning tutvus Eemshaveni sadamaga, kust pärineb kolmandik Hollandi energiatoodangust ning kus ehitatakse ka teiste riikide tuuleparke.

Suur osa visiidist keskendus vesiniku kasutamisele transpordis, delegatsioon tutvus Amsterdami sadamas ja Groningeni Vesinikuorus vesinikuprojektidega. Näiteks külastati New Energy Coalition teaduskeskust, kus toimuvad vesinikulahenduste teadus- ja arendustööd, ning ettevõtet Resato, mis on aktiivne vesinikutankla taristute rajaja ning avab Vesinikuoru esimese vesinikutankla.

Aas ütles, et Eesti on plaanitud vesiniku tervikahela arendamise toetusmeetmete tempoga õigel teel – Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja MKMi koostöös on lõppenud viie miljoni eurone taotlusvoor ning peagi on plaanis välja kuulutada taotlusvoor veel 50 miljonile eurole.

«Hollandis on küll ette võetud palju vesinikuprojekte, aga kasutusel on siiski valdavalt hall vesinik, mille tootmine on keskkonnale koormavam. Rohevesinikule plaanivad hollandlased üle minna kümnendi teises pooles ja ka Eestis ei saa see toimuda kiiremini,» ütles Aas.

Ta lisas, et nii nagu on suund ülejäänud taastuvenergia tootmisega, peab vesiniku arendamine põhinema reaalsel vajadusel ning ettevõtete, riigi ja tarbijate vastastikusel kasul ehk vesiniku infrastruktuuri arendamine ei saa jääda põhinema vaid riigi toetustele.