Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Võidujooks kosmoses kuhjab orbiidile rämpsu, mis ohustab elutähtsaid teenuseid

Kunstniku nägemus Maad ümbritsevast kosmoseprügist. FOTO: Euroopa Kosmoseagentuur (esa)

EASi Eesti Kosmosebüroo korraldab käesoleval nädalal Eestis esimest korda kosmose küberturvalisuse konverentsi. Miks niivõrd väikesele (kosmose)riigile nagu Eesti kosmoseliikluse turvaline ja säästev haldamine korda peaks minema ja milliste probleemidega kosmosepoliitikas rinda pistetakse, räägib üks konverentsi peaesinejatest, USAs asuva kosmosevaldkonna jätkusuutlikke koostöölahendusi edendava sihtasutuse Secure World Foundationi tegevusprogrammide kavandamise direktor Brian Weeden.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

​Mida kosmose säästev kasutamine endast kujutab?

See tähendab, et tegutseme moel, mis võimaldab meil kosmose kasutamist jätkata tulevikus kõigi nende teenuste jaoks, milleks me seda juba praegu tarvitame, ja ka asjade jaoks, millest me veel unistadagi ei oska. Loomulikult oleme Secure World Foundationis elevil igasuguste uute tegevuste üle – näiteks interneti lairibaühenduse võimaldamine inimestele, kellel sellistele sidevõrkudele maapealset ligipääsu pole. Me tahame lihtsalt veenduda, et see toimub jätkusuutlikul viisil ja et uued projektid ei too endaga kaasa hunnikut kosmoseprahti ja kokkupõrkeid. Nii saame kindlustada, et ka tulevikus on kosmoseteenuste kasutamine võimalik.

Kui inimesed kosmosele mõtlevad, meenuvad neile ilmselt eelkõige astronaudid kosmosejaamades ja missioonid teistele planeetidele. Aga seal on ka palju muud, mida näiteks?

Kosmoses on mitu tuhat robotit, mida me kutsume satelliitideks. Neid tuleb järjest juurde ja neil on palju ülesandeid. Suur osa sellest on tavainimesele nähtamatu, aga me kõik kasutame neid teenuseid. GPS, mis meid nutitelefoni abil näiteks poodi juhatab, teab, kuhu minna tänu signaalidele, mis tulevad tehiskaaslaste võrgustikust, mis paikneb 20 000 km kaugusel Maast. Ilmateate info võlgneme satelliitide kogutud infole, samamoodi kliimaprognoosid, mida praegu Glasgow’s arutatakse, ka jalgpallivõistlused teisest maailma otsast edastatakse satelliitide abiga. Kosmoseprügi probleemi tõttu maailm küll homme otsa ei lõppe, aga sellele tuleb tähelepanu pöörata, sest kosmoserakendused muudavad meie elu paljudes valdkondades lihtsamaks – transport, logistika, kommunikatsioon ja hädaabi, kui mõned näited tuua.

Tagasi üles
Back